Kodanikuajakirjanduse mõiste hõlmab endas kõiksuguseid blogijaid, vallaajalehtede tegijad, kohalike raadiojaamade kuldsuusid ning lihtsalt aktiivseid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks meediamaastiku mitmekesisemaks muutmise.

Kodanikuajakirjandust iseloomustab mõnus sõna "õhinapõhine". Valdavalt sellist tegevust  ei tasustata, ega suunata liigselt kellegi poolt. Kodanikuajakirjanikud loovad oma lugusid sisemise sunni põhjal, olles justkui vahikoerad teemade juures, mida massimeedia ei taha või ei jõua kajastada. Päris suur osa "õhinaga tehtust" ongi kas lokaalse iseloomuga, teatava subkultuuri või huviliste ringi temaatika.

Kodanikuajakirjanduse mõiste tekkis USAs 1988. aasta presidendivalimistega seoses. Sellele tõi sisse suurema hoo interneti kõigile kättesaadavaks muutumine. Igalühel on võimalus produtseerida infot, mis võib levida massiteabevahenditega samas mahus.

Kodanikuajakirjandust iseloomustavad ebaprofessionaalsus (kuid mitte võhiklikkus), pühendumine ja vahetevahel ka fanatism.

Kodanikuajakirjanduse ja massiajakirjanduse suhted on ähmased. Nii mõnigi kord soovib massimeedia kaasata kodanikke oma väljaannete loomisse. Võtame näiteks kasvõi Postimehe päevapildid või Delfi Rahva Hääle ja kohalike uudiste lehekülje.

Autentne kodanikuajakirjandus on siiski massiteabevahenditest sõltumatu, kuigi massiteabevahend võib nende poolt loodut oma huvides ära kasutada. Kodanikuajakirjanduse eelisteks on, et kirjutajal on aega oma loomingusse süveneda, uurida fakte, küsitleda algallikaid. Professionaalist ajakirjanik on sunnitud oma väljaandele tootma kindla arvu lugusid, mille kvaliteet võib ajanappuse tõttu kannatada.

4. novembril Väimelas toimunud esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil meenutas Euroopa Parlamendi siinse infobüroo pressinõunik Mare Haab osalejatele, et isegi Euroopa Liidu aeglaselt toimivad rahvusvahelised institutsioonid on aru saanud kodanikuajakirjanduse tähtsusest: "Tänapäeval pole enam oluline, et info kajastaja oleks pressikaardiga professionaalne ajakirjanik."

Kaarel Lauk rääkimas Ruhnu veebipäevikust. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee

Konverentsi esinejatevalik oli kirju. Igal osalejal oli oma vaade kodanikuajakirjandusele. Näiteks Kaarel Lauk esitles ultrakohalikku, Ruhnu elu kajastavat veebipäevikut, mille kohta konverentsil ainsa skeptilise ettekande teinud Tiit Hennoste leidis, et Ruhnu veebipäevik on näide heast kodanikumeediast. Hennoste pani osalejatele südamele, et massimeediat pole mõtet imiteerida, parem on olla omanäoline või teha massimeediaga koostööd.

Tiit Hennoste meenutas osalejatele, et kodanikumeedia pole ainult positiivne. Kõiks sõltub tegijatest. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee

Daniel Vaarik tutvustas kodanikumeedia eripärasid Memokraadi näitel. Pildisatas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee

Memokraadi blogi näitel võib öelda, et massimeediast eristuv infokanal võib olla vägagi suure loetavusega. Memokraadi looja Daniel Vaarik nimetas ennast meediahuviga kodanikuks, kes usub eeskuju motiveerivasse jõusse. Kuna Memokraadi edu taga ei ole pelgalt ühe blogija töö, soovitas Vaarik teistelgi tegijatel kasutada ühiseid oskusi, teadmisi ja kogemusi.

Artur Talviku hinnangul võib liigne bürokraatia mõjuda kodanikumeediale pärssivalt. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee

Juminda poolsaare raadio eestvedaja Artur Talvik pani osalejatele südamele, et kodanikumeedia pole ainult internet. Juba enne internetiajastut olid olemas piraatraadiojaamad, mis suutsid muuta riigiraadio muusikavalikut. Paraku on Eesti seadused kogukonnaraadiote laiemaks tekkeks veel liiga jäigad.

Kodanikuajakirjandus võib olla väikese rahvusgrupi keele edasiviijaks - tõdes Rein Sikk. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee

Margus Konnula meelest ei pea kohalik leht olema igav. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee

Mõnikord võib inimeste poolt vabatahtlikult loodud infokanal olla rahvuslikkuse väljundiks. Sellest rääkis Rein Sikk soomeugrilaste omakeelsete lehtede näitel. Inimgruppide koondamise ja lokaalse infoedastuse teema on aktuaalne ka meie oma riigi siseselt, ajendades sellest kõnelema nii Margus Konnula Urvaste vallalehest kui ka ajakirjandusuurija Raivo Suni, kes oli analüüsinud vallalehti ja nende sisu. 

Raivo Suni nägi kodanikuajakirjandust ka omaaegsetes Eesti lehtedes. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee

Erkki Peetsalu meelest kajastab kodanikuajakirjandus massimeedia poolt tähelepanuta jäänud teemasid. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee

Kylauudis.ee ja Bioneer.ee näidetel kodanikumeediast kõnelenud Erkki Peetsalu pidas oluliseks koostööd: "Peavoolumeediasse võiks mahtuda rohkem kodanikku. Kodanikumeediasse omakorda rohkem professionaalsust."

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta