Müra definitsiooni kohaselt on müra ebakorrapärane helide kogum, mis koosneb eri sageduse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Lihtsam müra definitsioon ütleb, et müra on igasugune heli, mis häirib.

Kuidas levib heli?

Heli levimise kiirus sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine keskmiselt kiirusega 344 m/s, vees 1500 m/s.

Heli kui mehhaaniline võnkumine, levib kõikides keskkondades, välja arvatud vaakum ja on tajutav igale elusorganismile. Evolutsiooni käigus on helilainete tajumiseks välja arenenud spetsiaalne organ – kõrv.

Inimene kuuleb helivõnkumisi sagedusvahemikus umbes 16-20000 hertsi. Väikestel lastel võib ülemine piir ulatuda isegi kuni 40000 hertsini.

Kõige tundlikum on kõrv helisagedustele vahemikus 1000-3000 Hz. Müra mõõdetakse detsibellides, heli, mida inimkõrv enam ei erista nimetatakse nulldetsibelliks.

Milline heli on müra?

Müra kui fenomeni võib võrrelda radioaktiivsusega. Nii radioaktiivsuse kui müra puhul on olemas teatav looduslik foon. Müra puhul on looduslik foon kõige väiksem rabades. Märksa helirikkamad on avamaastikud, kus müra tekitab tuul. Metsades on heli allikaks puude kohin ning linnulaul.

Kõige mürarikkam looduslik foon on mererandades, kus lainete murdumine võib helitugevuselt ületada inimese hääleulatuse.

Paikselt elav inimene harjub loodusliku müratasemega. On tehtud katseid, kus inimene on paigutatud absoluutse helikindlusega ruumi, kuid katsealune on peatselt avaldanud soovi katse lõpetada, kuna tunneb end ebamugavalt.

Levinumaid helisid hinnatakse detsibellides
Heli võimsus Heli esinemine
10dB hingamine
20dB lehtede sahin
30dB sosin, kuuldav 1 meetri kaugusel
40dB vaheaeg teatris
50dB vihm
50-60dB normaalne kõne
60dB elektripardel, vali laulmine
70dB tolmuimeja
70-90dB koera haukumine
80dB uksekell, telefonihelin, rong
85dB veoauto
90dB karjumine, suure liiklusega ristmik
96dB muruniiduk
95-110dB mootorratas
100dB muruniiduk
110dB püssilask õhku, lapse nutt
120dB kiirabi sireen
120-130dB võimendatud muusika kontserdil
130dB automaadist tulistamine, pikne
140dB lennukimootor
150dB raketi õhkutõus
160dB ilutulestik
170dB lask pumppüssist

 

 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 

 

 

Mis või kes teeb kõige kõvemat müra?

Kõige tugevamaks müraks loetakse Krakatau vulkaani purset.

Krakatau vulkaan Indias purskama 26. augustil 1883. Purse hävitas pea täielikult Pulau Raka saare ja ka vulkaani enda, tappes vähemalt 37 000 inimest. Plahvatus kuuldil nii 4653 kilomeetri kaugusel Mauritiuse lähistel asuval Rodriguesi saarel kui Austraalia lääneosas Alice Springis, mis jäi purskest 4800 kilomeetri kaugusele. Plahvatuse lööklaine tegi ümber Maa veel neli tiiru. Krakatau purse oli 10 000 korda võimsam kui Hiroshimale visatud tuumapomm. 

Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 km kõrgusele. Tuhapilved varjasid suurel maa-alal päikesevalguse täielikult. Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. Üle kogu maailma oli teateid imelistest päikeseloojangutest ja globaalne temperatuur langes 1,2 kraadi Celsiuse järgi.

1927. aastal tõusis endise Krakatau saare põhjaosas merest uus saar Anak Krakatau, mis on sellest alates järjest laienenud ning kus toimub tänaseni vulkaaniline tegevus. 

Kuidas mõjub müra?

Mitte kogu müra pole inimese poolt tekitatud. Näiteks naerukajakas võib karjuda 100dB tugevusega. Piksemürin võib ajutiselt ulatuda isegi 130dB-ni ja enamgi.

Infraheli (alla 16 Hz) ei ole kuuldav, kuid selle mõju on tuntav. Infraheli võib esile kutsuda seletamatu hirmutunde, tekitada peapööritust ja tugevat väsimust. Ultraheli (20000 hz – 1 GHz) kasutatakse meditsiinis ainevahetuse ja südame-vereringe süsteemi aktiveerimiseks. Teatud tingimustel võib ultraheli kahjustada ka kuulmist, põhjustada üldist nõrkust, unehäireid ja peavalu.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (World Health Organisation (WHO)) on teinud uuringuid ja leidnud, et üks viiest eurooplasest peab öösel taluma sellist mürataset, mis võib oluliselt tervist kahjustada.

Et keskkonnamüra on lakkamatu ja paratamatu, puutub sellega kokku märkimisväärne hulk elanikkonnast. Euroopa Liidu rohelises raamatus "Tuleviku mürapoliitika" väidetakse, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis on terviseekspertide hinnangul lubamatult kõrge, st mis võib tekitada ärritust ning une- ja tervisehäireid.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul puutub ligi 40% Euroopa Liidu elanikkonnast kokku maanteeliikluse müratasemega üle 55 dBA ja rohkem kui 30% puutub öisel ajal kokku müratasemega üle 55 dBA. Arenevates maades on samuti tõsine transpordimüra probleem - tiheda liiklusega teedel on müra tase 24 tunni jooksul 75-80 dBA. A osutab mõõteahelasse ühendatud sagedusfiltri tüübile, mis võtab arvesse seda, et kõrv on vähem tundlik 1000 hertsist madalate ja sellest kõrgete sageduste suhtes.

Müra normtasemed

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust - püsiva või muutuva tasemega müra ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.

Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel:

  • I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad;
  • II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates;
  • III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted);
  • IV kategooria - tööstusala.

Müra normtasemed vastavates ruumides ja hoonestusaladel saab leida sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, mis on kättesaadav Riigi Teatajas, nagu kõik Eesti õigusaktid. 

Lihtsaim viis helitugevuse hindamiseks on, kui teineteisest meetri kaugusel seisvad inimesed saavad omavahel vestelda häält kõrgendamata. Sellisel juhul jääb müratase alla 85dB. 

Madalama intensiivsusega müra häirib inimest vähem kui kõrge intensiivsusega aga vaiksem müra. Muusikaline võrdlus kõlaks, et koloratuursopran häirib inimest rohkem, kui meeldiv bassihääl. Mootorite maailmast - mopeed häirib inimest rohkem kui Harley-Davidson.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) raporti kohaselt loetakse tervist kahjustavaks müraks pidevat müra üle 70dB. Ajutist kuulmiskahjustust põhjustab müra üle 85dB.

Müra normtasemed hoonestatud ja hoonestamata aladel leiab Keskkonnaministeeriumi veebist.

Müra ei levi õhus konstantselt, vaid sumbub müraallikast eemaldudes. 

Müra sumbuvus avamaal

Kaugus müraallikast (m)

Müra sumbuvus (dB)

0

0

100

32

200

38

300

42

Lisaks avamaa sumbuvusele lisandub metsas iga 50m kohta veel 5dB lisaks.

Müra sumbuvus metsas

Kaugus müraallikast (m)

Müra sumbuvus (dB)

0

0

100

37

200

43

300

47

Kuidas müra tervisele mõjub?

Mürasaastet hinnatakse õhusaaste järel tähtsuselt teisel kohal olevaks tervist kahjustavaks teguriks.

Inimene küll võib-olla on müraga harjunud, ning ei tunneta seda igapäevaselt, aga mõju on sellegipoolest olemas. Uuringud näitavad, et öine müra tõstab vere kolesteroolitaset ning ja rasva sisaldust ning on üks kaastegur infarkti tekkel. Südamehäired hinnatakse kõige ohtlikumaks mürast tingitud tervisehäireks. Kuid märksa levinumad on unehäired ja neist  põhjustatud ärritus. Unehäired tekitavad ka vaimse töövõimekuse langust.

Müra põhjustab ka tinnitust (kõrvade kumisemine). See peaks olema tuttav korraliku helivõimendussüsteemi lähedusse sattunud inimestele - järgmisel päeval on kõrvus kumin. Tinnituse tekkimise eest saavad inimesed ennast kaitsta heli vaiksemaks keeramisega. Kui seda aga teha ei taheta või see polegi võimalik (tööstus, ööklubi, kontsert), siis tuleks kasutada spetsiaalseid kõrvatroppe, mis väldiksid mürakahjustuste tekkimist.

Müra mõju inimorganismile on kumulatiivne ja kahjustused võivad ilmneda alles aja möödudes. Intensiivse müra puhul tekib krooniline nürikuulmine. Seda võib täheldada vanade inimeste puhul, kellega tuleb rääkida kõrgendatud hääletoonil. Kuid ka kõrvaklappe kandvad noored on hädaohus. Pidev otse kõrvadesse suunatud helivoog tekitab kurtumust.

Kuulmiskahjustust hinnatakse kuuldepiirkonna kuuldeläve määramisega audiomeetriga. Kuulmise kahjustus on seisund, mis mõjutab inimese igapäevast elutegevuset, see väljendub esmalt kõne arusaamises müra foonil, seejärel tekib kuulmise langus ka häiriva tausta puudumisel. Kuulmiskahjustus on pöördumatu.

Arenenud maades on keskkonnamüra kasva kuulmisrisk, mis areneb üha kiiremini kui töökeskkonnamüra. Sajandivahetusel oli Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul maailmas 120 miljonit kuulmishäiretega inimest, on jõutud järeldusele, et mehed ja naised on võrdselt riskialdid.

Kõne energia on sagedustel 100-6000 Hz, kõige olulisem sageduste vahemik kõnest arusaamisel on 300-3000 Hz. Kõnest arusaamist häirib nn ekraaniefekt ehk taustmüra. Mida kõrgem on taustmüra, seda suuremat energiat peab kandma kõne ning seda suurem on kõne osa, mis on kuulajale eristamatu. Keskkonnamüra võib ekraniseerida paljusid akustilisi signaale, mis on vajalikud igapäevases elus, nagu uksekell, telefonihelin, kella äratus, tulekahju alarm ja teised hoiatussignaalid. Ekraaniefekt mõjub kõnest arusaamist rohkem kuulmishäirega inimestele kui normaalse kuulmisega.

Usutakse, et keskkonnamüra ei avalda vaimsele tervisele otsest mõju, aga kiirendab ja intensiivistab latentseid häireid. Müra toime uuringud vaimsele tervisele näitavad paljusid sümptome: emotsionaalne stress, närvilisus, iiveldus, peavalu, ebastabiilsus, impotentsus, käitumise muutus, sotsiaalsed konfliktid, neuroosid, ärritavus, psüühilised häired (neuroosid, hüsteeria), vaimse tervise halvenemine.

Mürasaaste mõjutab ka loomi ja linde. Näiteks nahkhiirtel takistab see orienteerumist. Rasvatihased on hakanud kasutama mürarikastes piirkondades kõrgemaid helisagedusi, et üksteise säutsumist üldse kuulda. Paljudel liikidel takistab müra innaaegadel üksteisega kohtumist - loomade häälitsused ei kostu mürast üle. 

Kuhu minna, kui kuulmisega on probleeme?

Kui kuulmisega on probleeme võib pöörduda perearsti poole, kes suunab eriarsti juurde. Võib võtta ühendust ka kuulmiskabinettidega ja kuulmisaparaate pakkuvate ettevõtjatega, sest paljud neist pakuvad ka uuringuid. 

Kõrva-, nina- ja kurguhaigustekeskus Ida-Tallinna Keskhaiglas tegeleb täiskasvanute ja laste kõrva-nina-kurguhaiguste diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooniga. Keskuse alla kuuluvad  III kirurgiaosakond ja kõrva-nina-kurguhaiguste polikliinik koos kuulmiskeskuse ja häälehäirete kabinetiga. 

Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus Tallinnas asutati 1991. aastal kuulmiskahjustusega inimeste toimetuleku toetamiseks -  abivahendite hankimiseks ja sobitamiseks ning rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks.

Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinikus Tallinnas teostatakse kõrva-nina-kurguhaiguste ravi ja operatsioone alates adenoidide eemaldamisest, lõpetades plastiliste ning kuulmist taastavate operatsioonidega. Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik on sõlminud Ravi rahastamise lepingu Eesti Haigekassaga, mis võimaldab lepingumahu piires ja vastavalt EHK poolt lepinguga määratud reeglitele pääseda tasuta kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule ning vajadusel tasuta päevaravile.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinik on kõrgema etapi raviasutus, kus ravitakse patsiente üle kogu Eesti. Kõrvakliinikus teostatakse erinevate kõrva-,nina-ja kurguhaiguste diagnostikat, uuringuid ja ravi. Väga erinevate plaaniliste, erakorraliste ning kohest sekkumist vajavate kõrva-,nina-ja kurguoperatsioonide seas teostame ka: kõri mikrokirurgilisi operatsioone; võõrkehade eemaldamist ning biopsiate võtmist ninast, kõrvast, neelust, söögitorust, trahheast; nina ja kõrvalestade kuju korrigeerivaid operatsioone; FESS operatsioone ehk endoskoopilist nina ja kõrvalkoobaste kirurgiat; näo-ja lõualuude piirkonna operatsioone; kohleaarimplantaadi paigaldamist jne. Kasutusel on kaasaegne meditsiiniline tehnika: laser-, plasma-, ultraheli-, mikro- ja endoskoopiline aparatuur. 

Kuulmiskeskus Audiale Tallinnas müüb ja seadistab USA firma Starkey kvaliteetseid ja innovaatilisi kuulmisaparaate.

Terviseabi OÜ esindused on Tallinnas, Tartus, Ida‐Virumaal ja  Pärnus. 

Kuuldeaparaadid OÜ Tallinnas müüb ja paigaldab kuuldeaparaate. Teostatakse kõiki vajalikke kuulmisuuringud nagu audiomeetria ja REM vastavalt iga inimese individuaalsele vajadusele. Nende juurest leiab veel ka  kuuldeaparaadi patareid, kuuldeaparaadi otsakud ja muud kuuldeaparaadile vajalikud tarvikud. Valmistatakse individuaalotsakuid ning kõrvasiseseid kuuldeaparaate kaasaegse 3D skaneerimise, modelleerimise ja printimise tehnoloogiaga.
Jäljend võetakse Eestis ning otsak/aparaat valmib Inglismaa tehase tehnikute käe all. 

Audiomed OÜ kabinetid asuvad Tallinnas ja Viljandis. Ettevõte on pakkunud abivajajatele kõrgekvaliteedilisi Siemens kuuldeaparaate juba aastast 1996, olles Sivantos GmbH ametlik esindaja Eestis. Neilt leiab endale sobiva lahenduse nii eakas inimene, et kuulda lapselapse esimesi sõnu, kui ka väga nõudlik klient, kellele on elutähtis aktiivne osalemine helide maailmas.

Eesti vaegkuuljaid ühendab Eesti Vaegkuuljate Liit. Kurte ühendab Eesti Kurtide Liit.

Meditsiinilise lähenemise järgi on kurt inimene see, kelle kuulmislangus on sügavam kui 70-90 dB. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmispuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Sotsiaalse lähenemise puhul on oluline see, kuhu inimene ise arvab end kuuluvat: kas kuuljate või kurtide hulka. Eesti kurtide kogukonda kuuluv inimene kasutab eesti viipekeelt. 

Müra pole ainus põhjus, miks inimestel kuulmine halvemaks läheb.

Kuidas müra vastu võideldakse?

Euroopa Liidu poolt välja antud müradirektiiv soovitab tegutseda kolmes valdkonnas: vähendada sõidukimüra, vähendada linnasisest müra (omavalitsustel on võimalik linnu planeerida niimoodi, et transport suunatakse elurajoonidest välja, ehitatakse helibarjääre ja tööstusettevõtted koondatakse tööstusparkidesse) ja ehitada hooned mürakindlamad.

Oskuslik ja õigeaegne planeerimine võimaldab vähendada elanikke häirivat müra. Oluline on kaasajal enne objektide ehitamist läbi viia keskkonnamõju hindamine, mis peab sisaldama ka uue objekti (tööstusettevõtte, tee jne) poolt põhjustatava müra hindamist. Planeerimise aluseks linna piires on peamiselt strateegilised mürakaardid, mis peavad iseloomustama müraallikatest levivat müra öösel ja päeval maapinnast 4 m kõrgusel. Erinevate müraallikate liitumise hindamine peab toimuma vastavalt kinnitatud meetodile.

Peamine välisõhus leviv müra on liiklusmüra. Euroopas moodustab liiklusmüra umbes 90% väliskeskkonnas levivast mürast ja ta ületab sageli 65dB(A). Raudtee ja lennukite poolt põhjustatav müra on lokaalsem, kuid mõjutab siiski paljusid inimesi. Väliskeskkonnas leviv müra kahaneb kaugusega müraallikast sumbudes õhus, pinnases ja erinevate takistuste taga. Müra tõkete ehitamine on lahendus juhul, kui mingid muud meetmed enam ei aita.

Maanteeametil valmis müra vähendamise tegevuskava 2019-2024.

Mis on mürakaart?

Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kohustatud iga 5 aasta järel koostama välisõhu strateegilised mürakaardid üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Eestis koostavad mürakaarte Tallinn, Tartu ja Maanteeamet, kelle hallata on põhimaanteed.

Strateegilise mürakaardi mõistes põhiraudteesid ja -lennuvälju meil ei ole, samas Tallinna mürakaart arvestab ka lennuliiklusega. Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu piirkonna pikaajalisele (aasta keskmine) mürasituatsioonile ning saab hinnata pidevast kõrge tasemega keskkonnamürast mõjutatud inimeste hulka. Mürakaartidel on esitatud liiklusmüra tase, tööstusmüra tase ja summaarne müratase.

NÄIDE! Mida saame teada Tallinna mürakaardilt ja selle selgitustest?

Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaardi 2017 eesmärk on anda informatsiooni keskkonnamüra levikust ning võimaldada müra ohjamise kavandamist.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 66 lõige 2 kohaselt tuleb välisõhu strateegiline mürakaart üle vaadata ning vajaduse korral täiendada vähemalt iga viie aasta järel. Esimene Tallinna linna strateegiline mürakaart valmis 2008. aastal ning kajastas 2006. aasta olukorda. Mürakaart vaadati üle neli aastat hiljem, täiendatud mürakaart valmis 2012. aastal ning kajastas 2010. aasta müraolukorda. 2017. aastal valminud mürakaart on järjekorras kolmas ning koostatud 2015. aasta olukorra kohta.

Tallinna linnas rakendatud peamised keskkonnamüra leevendamise meetmed on järgnevad:

  • Tallinna linnavalitsuse ja Terviseameti esitatavad nõuded uuetele planeeringutele arvestamaks keskkonnamüraga; 
  • uute hoonete planeerimisel ja projekteerimisel välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõuetega arvestamine sõltuvalt keskkonnamüra tasemest ning ehitise tüübist ja ruumi kasutusotstarbest; 
  • tegevuslubade menetlemisel ja kooskõlastamisel keskkonnamüraga arvestamine; 
  • kaebuste menetlemine (Terviseamet, Tallinna Keskkonnaamet); 
  • piirangute seadmine öistele lendudele Tallinna Lennujaamas; 
  • Tallinna Lennujaama poolne müra seire statsionaarsetes müra mõõtmise terminalides, lennuliiklusest põhjustatud mürataseme jälgimiseks ja alusandmestikuks kaebuste lahendamisel; 
  • veotranspordi optimeerimine ja korrastamine marsruutide ning kandejõu alusel (nt on raskeveokite transiitliiklus suunatud Tallinna südalinnast ja elurajoonidest välja);
  • ühistranspordi osakaalu suurendamine ning tasuta ühistransport Tallinna elanikele; 
  • kiiruspiirangute rakendamine erinevatel tänavalõikudel; 
  • müratõkkeseinte rajamine.

Kõige otsesemate meetmetena kasutatakse Tallinnas seega müratõkkeseinu, kiirusepiiranguid, raskeliiklusepiiranguid ning lennupiiranguid. Kiiruse-, raskeliikluse- ja lennupiirangud on lisaks mürale seotud ka liiklejate turvalisusega. Müratõkkeseinte rajamine on seotud müra leviku piiramisega eluhoonete ja teiste müratundlike hoonetega aladel.

Suurima liiklussagedusega Tallinna teed on (ööpäevane liiklussagedus > 50 000 sõidukit): Järvevana tee, Pärnu mnt, Endla tn, A.H Tammsaare tee, Peterburi tee ja Narva mnt.

Müratsoonide pindalalise ulatuse põhjal saab olulisima müraallikana välja tuua maanteeliikluse ehk auto- ja trammiliikluse. Vastavalt liiklusmüra müratsoonide pindalade arvutusele moodustab auto- ja trammiliikluse Lden ≥ 55 dB müratsoonide pindala kokku 53 km2, mis on ligikaudu 34 % Tallinna kogupindalast. Raudteeliiklusest põhjustatud müratsoonid müratasemega Lden ≥ 55 dB, moodustavad vastavalt 3,4 km2, tööstustegevusest põhjustatud müratsoonid 12 km2 ja lennujaama tegevusest põhjustatud müratsoonid 5,3 km2.

Müratundlike hoonetena käsitletakse uuringus eluhooneid, koole (üldhariduskoolid, kõrgkoolid, huvialakoolid), lasteaedu ja meditsiiniasutusi (haiglad, polikliinikud, perearstikeskused). Näiteks kõrges päevases, õhtuses, öises müratasemes 70-75dB või rohkem asus 686 eluhoonet (kokku 19000 inimest, neist 8500 vaikse välispiirdega elamutes), 21 kooli, 5 lasteaeda ja 6 meditsiiniasutust. Sama kõrge müratasemega tööstuse mõjualas oli 2 eluhoonet (100 inimest), 1 kool ja 1 medistsiiniasutus. See on mõttekoht, kui olete otsimas omale eluaset. 

Võrreldes eelmise mürakaardiga on tõusnud maanteeliikluse müratsooni pindala päeva-õhtu-öömüra indikaatori alusel. Teised müratsoonid (raudteeliiklus, lennuliiklus ja tööstus) on pindalat vähenenud. 

Müraolukorra prognoosimisel võib arvestada jätkuva liiklussageduse kasvuga Tallinna linna tänavatel ja jätkuva elamuehitusega ka müra seisukohast ebasoodsamates piirkondades. Sõidukite arvu kasvuks prognoositakse 1-3% aastas. 

Tallinna linnal on koostatud välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava aastateks 2014-2018. Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eesmärk on vähendada keskkonnamüra ja selle mõju inimestele ning kaitsta vaikseid piirkondasid (alasid). Tegevuskavas esitatavate meetmete ja projektide üldeesmärk on säilitada hea müraolukord ja seda parandada. Mürakaartidelt on tuvastatavad piirkonnad, kus müra normtase (piirtase) on ületatud.

Kuidas esitada mürakaebust?

Kui inimesel on kaebus konkreetse müraallika poolt tekitatud müra kohta, siis tuleb mürakaebuste lahendamiseks esitada Terviseameti piirkondlikule talitusele avaldus, mis sisaldab:

  • saatja eesnimi, perekonnanimi, kontaktandmed (aadress, telefon, e-mail); 
  • lühidalt probleemi sisu;
  • müra (vibratsiooni) allikas (võimalusel);
  • müra (vibratsiooni) allika aadress, asukoht (võimalusel);
  • müra (vibratsiooni) allika töögraafik (võimalusel).

Piirkonna järelevalve ametnik uurib olukorda kohapeal, vajadusel tellib laborist vajalikud mõõtmised ning mürataseme ületamise korral esitab ettekirjutuse müraallika valdajale. Ettekirjutuse mittetäitmisel algatab piirkondlik tervisekaitsetalitus müraallika valdaja vastu väärteomenetluse.

Lärmakate pidutsejatega võib ise minna rääkima või kutsuda neile politsei.

Korrakaitseseaduse § 56 järgi kehtib ülemäärase müra tekitamise keeld ehk öörahu kella 22.00 kuni 6.00, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00 kuni 7.00, ja ainsad kuupäevad, mil võib lärmata, ilma et keegi midagi teha saaks, on ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari ja ööl vastu 24. juunit.

Mürauuringuid teevad näiteks Adepte Ekspert OÜ, Skepast&Puhkim OÜ, Hendrikson & Ko, Alkranel OÜ ja Akukon Oy Eesti filiaal.

Ökokrati veebiraamat mürast

Sotsiaalne ettevõte Ökokratt andis 2010. aastal välja raamatu "Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine". Tegemist on eestikeelse mürateemalise raamatuga, mis on valminud Soome ja Eesti Keskkonnaministeeriumite, Insinööritoimisto Akukon Oy ning MTÜ Ökokratt koostööna. 

Käsiraamat on Soome keskkonnamüra eksperdi Tapio Lahti originaaltrükise eestikeelne väljaanne, mis on kohandatud  Eesti oludele ning keeleliselt toimetatud. Keskkonnamüra käsiraamat on mõeldud spetsialistidele, kes puutuvad igapäevaselt kokku keskkonnamüraga. Samuti sobib väljaanne õpilastele ja üliõpilastele, kellele on see esimene eestikeelne keskkonnamüra teabeallikas üldse. Raamat on tasuta levitamiseks! 

Loe, mida Bioneer mürast kirjutanud on!

Kasutatud materjalid

Artikli ilmumist toetas Tallinna Keskkonnaamet.
Artikli ilmumist toetas Tallinna Keskkonnaamet.

Sarnased artiklid