Maa-ameti eestvõttel on valminud Eesti põhikaardi 2013. aasta versioon, mille peamiseks uuenduseks on ühtlase kvaliteediga reljeefiandmestik.

Eesti põhikaarti saab näha Maa-ameti kaardiserveris.

Esmakordselt kujutatakse kaardil kogu Eestimaa ulatuses aerolaserskaneerimise (LIDAR) algandmetest loodud samakõrgusjooni ja iseloomulikke kõrguspunkte ning kõrguste paremaks visuaalseks tajumiseks ka reljeefvarjutust.

Samakõrgusjooned on kujutatud 2,5 meetrise vahega, kaardile on alles jäetud 181 000 kõrguspunkti, mis iseloomustavad muhkude kõrgemaid tippe ja lohkude madalamaid kohti. Lisandunud on u 3000 kohanime (loodusnime) ning parandusteringi on läbinud maaüksuste nimed.

Eesti põhikaart on kõige detailsem (mõõtkavatäpsus 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev kaart, mida aluskaardina kasutab oma töös Eesti avalik sektor.

Olulisemad aasta jooksul tehtud muudatused kaardil: Lõuna-Eestis on uuendatud u 4000 ruutkilomeetri ulatuses voolu- ja seisuveekogud; kõikide nähtusklasside lõikes on lauskaardistatud u 1000 ruutkilomeetri suurune ala; hooned on seostatud aadressiandmete süsteemiga (hoonetel on atribuudina ADS_OID ja lähiaadress); kohalikele teedele on Teeregistri andmete alusel lisatud laiused. Kaart on loodud Eesti topograafia andmekogu (ETAK) väljavõttest 31. jaanuari seisuga.

Kaardi rasterkujul väljundid (varjutusega värviline, värviline ning mustvalge) on igaühele nähtavad ja kasutatavad Maa-ameti kaardiserveri ja avaliku WMS teenuse kaudu. Vektorväljundeid on tänavu neli: ESRI geoandmebaas (GDB), ESRI Shape, Mapinfo TAB ning MicroStation DGN v8.  Vektorväljundi objektidel (v-a DGN v8) on kaasas ETAK tabelandmed. Kasutusõiguse taotlemine failidele toimub kehtiva ruumiandmete levitamise korra alusel.

Sarnased artiklid