Balti Uuringute Instituudi poolt läbi viidud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus vaadeldi olukorda nii elanike kui ka organisatsioonide vaate­nurgast, kuid ka avalikku sektorit nii vabatahtlike kaasaja kui ka vaba­tahtlikkuse toetaja ja mõjutajana tugivõrgustike ning seadusloome kaudu. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida vabatahtliku tegevuse olukorda, muutusi ja nende põhjusi Eestis võrreldes 2013. aastaga.

Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus, mille eesmärk oli analüüsida vabatahtliku tegevuse olukorda, muutusi ja nende põhjusi Eestis võrreldes 2013. aastaga, vaadeldi olukorda nii elanike kui ka organisatsioonide vaate­nurgast, kuid ka avalikku sektorit nii vabatahtlike kaasaja kui ka vaba­tahtlikkuse toetaja ja mõjutajana tugivõrgustike ning seadusloome kaudu.

Selleks tehti elanike­küsitlus vabatahtlikuks olemise ja mitteolemise osakaalu­de ja põhjuste tuvastamiseks ning intervjuud valdkonna ekspertide ja vabatahtlike kaasajatega. Kuna uussisserändajad on vabatahtlikus tegevuses kaalukas alakasutatud inimressurss, tehti intervjuud ja fookusrühmaintervjuud ka selle siht­rühmaga.

Uuringu tulemused näitavad, et viimase viie aastaga on Eestis vabatahtlike osakaal kasvanud 31%-lt 49%-le ning viimase 12 kuu jooksul on vabatahtlikuna tegutsenud hinnanguliselt 477 831 inimest. Samas toonitati aruandes, et 40% elanikest pole kunagi olnud vabatahtlik.

Tulemused näitavad, et need, kes väärtustavad vabatahtlikku tegevust kõrgemalt, tegutse­vad vabatahtlikuna tõenäolisemalt. Lisaks motiveerib seda tegema kaasava organisatsiooni meeldiv õhkkond ning organisatsiooni ja vabatahtlike hea seltskond. Vabatahtlike hinnangul takistab nende vabatahtlikuna jätkamist eelkõige ajapuudus. Vabatahtlikuna tegutsemist mõjutab peale muude tegurite ka teadlikkus vabatahtlikust tegevusest ja selle eriaspekti­dest.

Uuringu tulemused viitavad, et töö vabatahtlikega on muutunud teadlikumaks. Organisatsioonid arvestavad, et nende kaasamine eeldab ressursse, ning on teadlikud vabatahtlike läbipõlemise ohust, mis organisatsioonide hinnangul eeldab vabatahtlike hoidmiseks senisest suuremat tähelepanu ja teadlikku tööd.

Analüütikud järeldasid samas, et vähenenud vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide osakaal viitab suurele riskile: Eesti organisatsioonide ja elanike ootused vabatahtlikele ning vabataht­likkusele on vastuolus ning kaugenevad üksteisest.

Uuringus osalenud vabaühenduste hinnangul teeb vabatahtlike kaasamise keeruliseks elanike, sh avaliku sektori töötajate üldine vähene teadlikkus vaba­ühenduste eripärast ja vabatahtliku tegevuse olemusest.

Uuringu tulemused näitavad ajale jalgu jäävate ootuste ja püsivate müütide ning vähese suutlikkuse vastastikku võimendumise riski. Kuigi uuringus osalesid pigem võimekamad ja eesrindlikumad vabatahtlikke kaasavad organisat­sioonid, annab see ülevaate valdkonna praegusest olukorrast ning võimaldab mõista võimekust loovaid keskseid tegureid.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta