Savikrohvi koduseks valmistamiseks vajad vaid looduslikku savipinnast, liiva ja bioloogilist kiudu. Kõiki loetletud materjale leidub igas Eestimaa piirkonnas. Kuigi enamasti valmistatakse Eestis savikrohvi poes müüdavast savipulbrist või valmis kuivsegust, saab kvaliteetset krohvi valmistada lihtsalt ka looduslikust savipinnasest.

Krohvi valmistamiseks on vaja savi, liiv ja kiudaine omavahel segada ühtlaseks massiks. Kuivõrd looduslik savine pinnas sisaldab enamasti rohkem savi kui liiva, siis on vajalik savimassile lisada liiva, mis aitab vältida krohvipragusid. Loodusliku savikamaka väikesteks osadeks muutmiseks võib savimassi purustada ja kuivatada või vastupidi, lisada sinna vett juurde ja panna mass leotamisele. Arvestades Eesti vihmast kliimat, tasub mõelda savi leotamise peale. Juhul kui on päikeselised ilmad või tuulutatav soe ruum, siis võib valida ka savi kuivatamise.

Savi leotamiseks on vaja asetada looduslik savikamakas vähemalt üheks ööpäevaks suurde segutünni ja lisada sinna vett. Eriti ühtlase savimassi saab, kui leos olev savi mõne tunni pärast labidaga või mikseriga tükkideks purustada. Töö lihtsustamiseks võib juba kevadel täita erinevad nõud loodusliku savi ja veega, siis on pidevalt lähtematerjal olemas. Leotatud vedel savimass hõõrutakse läbi metallvõrgu, mille silmalaius ca 3-10mm olenevalt viimistluskihi kvaliteedist. Protsessi kiirendamiseks jäetakse suuremad saviklombid sõelast läbi surumata, visates need tagasi likku. Kui savipinnas sisaldab vähe kive, siis esimese nn sisseviskekihi puhul pole savi vaja eelnevalt sõeluda, piisab vaid mikserdamisest.

Valides savi kuivatamise, siis võib savipinnase asetada kõvale alusele (plekk, betoon jms) ning mõningase kuivamise järel saab kamakad raske esemega purustada. Saadud väikesed savitükid kuivatakse päikese käes või tuulutatavas soojas ruumis ning purustatakse uuesti pulbriks. Kuiv pulber sõelutakse.

Sõelutud savisegule lisatakse liiv, mis olenevalt viimistluse kvaliteedist võib olla kuni 5mm paksuse teraga. Viimistluskihis kasutatakse harilikult kuni 3mm liivatera, seda eriti väliskrohvis, kus on vastupidavus oluline. Mida väiksem on liivatera, seda enam nõuab segu savi. Liiva ja savi vahekord segus sõltub kasutatavatest materjalidest. Enamasti lisatakse ühele osale savipinnasele üks kuni viis osa liiva, olenevalt loodusliku savi liiva sisaldusest, liiva tera jämedusest ja valmistamise otstarbest. Niiskusele vastupidava ja välitingimustes kestva krohvi saamiseks tehakse segu rammus ja sinna lisatakse ohtralt tugevat kiudu, näiteks ca 2,5cm pikkusi põhutükke. Savi ja liiva vahekord rammusas segus võib olla isegi 1:1 või 1:2, olenevalt materjalidest. Kiudainet lisatakse enamasti samuti üks mahuosa või veidi rohkem. Liivasisaldust saab savipinnases mõõta näiteks settimise testi abil, kus savimuld pannakse väikesesse püstisesse purki ja lisatakse veidi soola ning lahustatakse. Kõige ennem settib liiv, siis peenem liiv, siis savi ja liiva vahepealne ollus ning kõige peale tekib settimise järgselt savikiht. Saviaugu juures võib savisisaldust hinnata läike järgi või näiteks ussi testiga. Tehakse peenike ussike ja proovitakse seda ümber näpu keerata, kui puruneb, siis vähe head savi.

Eestis müüdavates valmis savikrohvi segudes jääb savi ja liiva vahekord enamasti 3:1 või 5:1 kanti, segu on pigem liivane kui savine ning vähese kiudaine sisaldusega. Liivaka segu eelis on pragude vähesus ja sellist segu saab peale kanda korraga üsna paksus kihis. Liivakas segu nõuab krohvi katmist loodusliku värvi või kaseiini seguga (segu lubjapastast ja kohupiimast), sest muidu krohv pudeneb. Savika ja kiudaine rohke krohvi valmistamine annab niiskuskindlama pinna, mis ei pudene ja mida pole vaja eraldi katta värviga. Savikamat segu on ka lihtsam peale kanda ja töödelda.

Segu rammusus sõltub ka aluspinnast, kuhu segu peale kantakse. Kui aluspinnas on pehme ja nn veidi mängiv, siis on mõistlik valida esimeseks krohvikihiks väga liimiv savikrohv, kus on palju savi ja väikest kiudu, mis täidab tühimikud ja seob seina tervikuks. Näiteks põhumaja seintel soovitavad kogenud põhuehitajad esimeseks kihiks savikat ja rohkete põhutükkidega (ca 1-3cm) vedelat segu , kus on minimaalselt liiva. Sellisele savikale nn liimikihile järgneb pika põhukiuga (ca 5cm) jaapanipärane rammus savikrohv, mis kuivades on tugev, kuid piisavalt elastne, et vältida pragude teket. Viimase kihina võib kasutada juba veidi liivasemat segu, et anda seinale jäikust ja kõvadust juurde. Sageli jäetakse aga jaapanipärane kiudainerikas kiht ka viimistluseks, mis kelluga pressimise ja svammiga höörumise tulemusel on väga dekoratiivne.

Savikrohvi niiskusthülgavate omaduste ja tugevuse suurendamiseks tuleb krohvi poore rohkem kinni siluda kelluga, kasutada rammusat segu ning võib lisada ka erinevaid liimivaid lisaaineid. Erinevad meistrid on näiteks lisanud sõnnikut, virtsa, piima, soola, munavalget, linaõli. Samuti kasutavad kogenud savimeistrid krohvi kääritamise meetodit, kus valmis vedel savikrohv pannakse nõuga maa sisse mitmeks kuuks või isegi aastaks. Selliselt saadakse eriti ühtlase koostisega liimiv krohv viimistluseks, kus kiudaine on lagunenud väiksemateks koostisosadeks. Hea segu saamiseks tasub kindlasti teha testimiseks proovilapikesi krohvitavale pinnale.

Kuidas krohv seina saada? Siin puuduvad reeglid, sest eesmärk on krohv seina saada omanikule sobival kujul. Liivase krohvi puhul võib isegi ühes paksus kihis krohvida. Meistrid krohvivad alati mitmes kihis. Eriti soovitatav on krohvida mitmes kihis rammusa segu korral, sest nii välditakse pragusid. Mitmes kihis krohvimisel kuivab segu kiiremini ja teise või kolmanda kihiga saab hästi viimistleda krohvipinda. Segu seina saamiseks võib kasutada paljast kätt, kummikinnast, kellut, plastmassist laia hõõrutit jne. Mida libedam tööriist, seda siledam pind.

Savikrohvi valmistamine annab palju hakkamasaamise julgust ja tasub oma lihtsuses kindlasti proovimist kõigil iseehitajatel. Arvestades Eesti kliimat on savimulla hankimine ca 6 kuud peaaegu võimatu, seega tasub arvestada aastaaegadega või kasutada talveperioodil poesegusid või savipulbrit.

Kuidas valmistada ise savikrohvi?

• Kaeva savipinnast (sobib ka vähese taimse ollusega savipinnas).

• Pane saadud savikamad leotamiseks suuremasse nõusse või kuivata plaadil.

• Sõelu vedel savimass või kuivatatud savipulber.

• Lisa liiva ca 1-5 osa sõltuvalt liivast,savist ja otstarbest. Liiva tera 0-5mm olenevalt kihist.

• Lisa kiudainet, pikkus oleneb krohvist ca 1-5cm (linaluu, põhk, hundinui, linakiud, vanapaber).

• Niiskuskindlama ja hooldusvabama pinna jaoks kasuta rammusat segu
  (näiteks võid proovida liiv:savi:kiud, 2:1:1 või 1:1:1,5).

• Huvitava pinna saad kasutades näiteks pikka põhukiudu ja rammusat segu.

• Segu tugevdamiseks võid lisada veidi munavalget, linaõli, virtsa, sõnnikut.

Ideid loomuliku eluviisi kohta www.juured.ee .

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta