Eestis on laevu ehitatud vähemalt 3000 aastat. Sõudepaatidest ja väikestest laevadest korralike purjelaevadeni jõuti ca 300-400 aastat tagasi. Tänapäeval teatakse neist rohkem järgmiste raamatute läbi: Vello Mäss „Muistsed laevad iidsed paadid”, Harri Sandström „Lahemaa randlased” või Enn Tarvel „Lahemaa ajalugu”.

Ilmselt ei ole enamik artikli lugejaist nende raamatutega kursis ja võib-olla pole seda vajagi. Laevaehitus on sellegipoolest piirkondliku ajaloo küsimus, mille nähtavaid jälgi Eestis ringi liikudes pole võimalik märgata. Vaid mõned laevaehituskohad on tähistatud.

Tähistatud vanu purjelaevade ehituskohti on Eestimaal praegu vaid kolm, kaks Pärnumaal ja üks Virumaal, Käsmus. Kokku on Eesti Meremuuseumi andmetele laevaehituskohti 55-60 tükki.

Laevaehituskohtade laiem tuntus aitaks teadvustada Eestit kui mereriiki ning säilitada rahva mälus purjelaevade ajastut, mis lõppes eelmise sajandi 30ndatel aastatel, kui aurulaevad purjekatele konkurentideks said.

Allakirjutanu giidiameti aegadel (1995-2003) Lahemaa Rahvuspargis, saatis Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik grupid sageli muuseumi taga lahelõukas Sepa ninakses asuva mälestustahvli juurde, kus olid kirjad laevade ehitusaastad. Sealt hakkas Marek Vahulal hargnema mõte, et kõik Eesti laevaehituskohad võiksid olla tähistatud vastavate mälestustahvlitega.

Praegu koostab Meremuuseum Eesti kõikide mis ajastu ehituspaikade täisnimestikku, selle põhjal koostatakse ka täpne kaart. Käesolevaks sügiseks valmib kõikide ehituspaikade infopagas. Sihiks on rajada mälestusmärgid igasse laevaehituskohta, mis tooks Eestimaa turismikaartidele suure hulga uusi vaatamisväärsusi.

Tulemuseks on ühe olulise merenduse ajalooseiga jäädvustus. Valmima peavad lisaks filmile "Laevade mälestus” ka kaart, kaardirakendus ning veebileht. Kogu projekti käekõik ja purjelaevade ehituse ülevaatlik lugu on plaanis jäädvustada dokfilmina, seda Juhan Aare ja OÜ Eesti Kultuurfilmi teostuses.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta