Suurtest rehvihunnikutest Raadil ja mujal lahti saamiseks ning taaskasutusse suunamiseks valmistab riik ette asendustäitmist. Probleemi lahendusele aitab kaasa ka tootjavastutusorganisatsiooni otsus tõsta rehvitootjatele taaskasutustasu.

Keskkonnainspektsioonis ettevalmistamisel oleva asendustäitmise kohaselt korraldab riik Tartu lähistel OÜ Rubronic ja Nordline Balticu platsidel ning Harjumaal Lool OÜ Kummimatid platsil olevate rehvide taaskasutusse suunamise ja nõuab hiljem tehtud kulutused ettevõtetelt tagasi.

Vanarehvide koguseid arvestades tuleb selleks korraldada rahvusvaheline hange. Raadil ootab taaskasutust ca 15 000 tonni, OÜ Nordline Baltic platsil ca 2500 tonni ja OÜ Kummimatid platsil ca 5000 tonni vanarehve. Riik rahastaks tegevusi läbi Keskkonnainvesteeringute keskuse.

„Arvestades rahvusvahelisele hankele kuluvat aega ja selleks ettenähtud tähtaegu, algaksid konkreetsed tegevused platsidel mitte enne kui septembris-oktoobris. Seda muidugi juhul, kui ettevõtted ei otsusta rehvihunnikuid enne ise oma kulu ja kirjadega ära käidelda, selline võimalus hanke korraldamisel neile jääb,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Vanarehvide probleem on tekkinud mitmete kokkulangevuste tõttu. Kolme peamise probleemina võib välja tuua asjaolud, et Eestisse tuuakse piiramatul hulgal rehve, mille eest paljud rehvifirmad taaskasutustasu ei maksa, rehvitootjatelt küsitav taaskasutustasu on kahe tootjavastutusorganisatsiooni konkurentsis püsinud ebaloomulikult madal ning rehvide taaskasutusvõimalusi on Eestis hetkel vähe.

„Seetõttu on eriti tervitatavad minuni jõudnud indikatsioonid, et üks tootjavastutusorganisatsioonidest, MTÜ Rehviliit, on otsustanud klientidelt küsitavat hinda oluliselt tõsta. See samm aitab meid lähemale süsteemi nii toimima saamisele, et edaspidi rehvihunnikuid ei tekiks ja riik nende likvideerimisse sekkuma ei peaks. Selleks, et suureneks kontroll müügile lastud rehvikoguste üle ning paraneks järelevalvevõimekus, tulime juuni keskel välja ettepanekutega jäätmeseaduse muutmiseks,“ lisas Pomerants.

Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses on kolm peamist muudatust: rehvitootjatel tuleb turule lastud rehvide koguste üle teha audiitorkontroll, probleemtooteregistri (PROTO) volitatud töötleja õigused antakse Keskkonnaametile ning täpsustatakse rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid.

Lisaks eelpool toodud seaduse muutmise ettepanekutele on rehviprobleemi lahenduseks töös ka keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames välja töötatud jäätmeseaduse eelnõus kohustus tootjal liituda tootjavastutusorganisatsiooniga ning täpsustatud on organisatsioonile kohalduvaid nõudeid. Samuti on vanarehvid üks Keskkonnainspektsiooni selle aasta järelevalve prioriteetidest.

Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvide tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule toodud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamise ja nõuetekohane käitlemise.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta