Kitsendustega eraomandi piiramine on pöördumatu ja ajas süvenev trend. Sellega kaasnevad hüvitised on aga reeglina ebaproportsionaalselt väikesed ning eeldavad enda õiguste eest võitlemist. Seega domineerivad avalikud huvid järjest enam üksikisiku õiguste üle, tõdes advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Ramon Rask kinnisvaraarenduse konverentsil.

“Viimasel viieteistkümnel aastal on eraomand pidanud erinevatele avalikele huvidele kestvalt kohta loovutama ning see surve on viimaste aastate kriisidega üksnes kasvanud. Kindlasti on seda rahva tervis, riigi julgeolek või erinevad keskkonnakaitselised eesmärgid ka nõudnud, kuid üldises kitsendamise tuhinas on eraomand kohati ka põhjendamatult õhukeseks lihvitud,“ kõneles Rask.

Tegelikkuses võiks Raski sõnul olla aga nii, et omandi piiramine toimuks vastutustundlikult ja eesmärgipäraselt ning seatud piirangutega kaasneks õiglane hüvitis. “Selle saavutamiseks tuleks muuta senist hoiakut ning tajuda, et iga omandi kitsendus on riive ja potentsiaalselt hüvitise maksmise alus. Täna on see realistlikult siiski saavutatav vaid läbi vaidluste,” selgitas ta.

Omandi piiramisel on oluline eristada kitsendustest ka sundvõõrandamist, mis toob alati kaasa hüvitamiskohustuse. Igasugused omandile seatavad kitsendused peavad aga olema proportsionaalsed ning nende kehtivuse hindamiseks soovitab advokaat teha läbi viie küsimuse testi:

• .        Miks on kitsendus vajalik? 
•          Mis on kitsenduse eesmärk?
•          Kas kitsenduse eesmärk on saavutatav muul viisil?
•          Kas kitsendus tähendab uut regulatsiooni või on see olemasoleva täpsustamine?
•          Kas omandit on võimalik pärast kitsenduse seadmist kasutada ja tulu sellest teenida?

“Võtmeküsimus on minu hinnangul selles, kuidas jõuda piirangute kehtestamisel selle kohese eelarvestamiseni ja seeläbi tasakaalustatud piiranguteni. Täna on ainsaks toimivaks lahenduseks eraomaniku julgus kahelda, küsida ja vaielda. On reaalsus, et eraomandit kaitseb vaid eraomanik,” tunnistas Rask. 

Tema sõnul ei määra ka tänane seadus kitsenduste eest hüvitist, vaid võimaldab pigem taotleda toetust, mis on ebapiisav. “Eestlased ei kipu väga vaidlema, pigem kannatavad pikalt. Samas hüvitislahenduste puudulikkus annab selleks siiski lõpuks tõuke. Ka senine praktika näitab, et kui jõutakse oma õiguste eest seismiseni, siis vaidluse tulemusel võivad hüvitise määrad olla kordades kõrgemad.”

Raski sõnul domineerivad täna Eestis avalikud huvid, mis on tugevalt seotud viimase aja erinevate kriisidega.

“Ka loodav kliimaseadus tõotab tulla kompleksne piirangute kogum, mis mõjutab oluliselt kinnisvara arendust ning omandit. Seda võiks tasakaalustada riigi väga selge plaan, millisena soovime näha riigi majandust nii viie, kümne, aga ka kolmekümne aasta pärast. Selleta on keeruline eraomandile midagi head ennustada,” tunnistas advokaadibüroo RASK vandeadvokaat.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta