Teadlaste ühisavaldusega tähistatakse 25 aasta möödumist esimesest, 1992. a novembris välja antud inimkonda hoitavast kirjast. Esimeses hoiatuses kutsusid teadlased inimkonda üles lõpetama keskkonna hävitamine ja hoiatasid üleilmse katastroofi eest. Teadlaste teises pöördumises analüüsitakse veerandsaja aastaga toimunud muutusi ning tehakse ettepanekuid jätkusuutlikkusele üleminekuks.

Esimese hoiatuse inimkonnale edastas 1992. a Murelike Teadlaste Ühendus (Union of Concerned Scientists – UCS) Nobeli füüsikaauhinna laureaadi Henry W. Kendalli eestvedamisel. Esimene kiri pälvis enam kui 1700 teadlase poolehoiu. Oma toetust avaldasid teadlased 71 riigist, nende seas ka 104 Nobeli auhinna laureaati.

Organisatsioon UCS loodi 1969. a – ajal, mil Vietnami sõda oli haripunktis; USAs Clevelandis oli ülireostunud Cuyahoga jõgi süttinud põlema ning teadusuuringutes domineeris sõjateema. Soovides uurimisvaldkondades suunata tähelepanu sõjalis-tehnoloogilistelt aladelt hoopis sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidele, moodustasid USA teadlased ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi üliõpilased organisatsiooni UCS. Tänapäevalgi on UCSi tegevuse võtmesõnad teadusuuringud, avalikkuse harimine ja soov mõjutada valitsuste poliitikat nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Artiklile „Maailma teadlaste hoiatus inimkonnale: teine märguanne” on allkirja andnud üle 15 000 teadlase 184 riigist, samuti avaldati artikkel ajakirjas BioScience. Teadlaste teine hoiatav kiri ühiskonnale loodi USAs keskkonnateadlase William J. Ripple’i ja tema kolleegide eestvedamisel ning „külvati” Austraaliasse. Teadlaste kirja jagati sotsiaalmeedias või nagu ütles kirja üks kaasautor dr Thomas Newsome, saadeti kiri mõnda meililisti ja sealt see asi lahti läkski. Juba esimesel päeval kogus kiri pea 600 toetusallkirja. Oma poolehoidu näitavad tavakodanikudki, kes saadavad professor Ripple’ile hulgaliselt keskkonnateemalisi laule ja luuletusi.

Teadlaste teise pöördumise kirjutas rahvusvaheline meeskond. Autorid tuginesid ühisavalduse koostamisel valitsusasutustest, mittetulundusühingutest ja teadusuuringutest pärinevatele materjalidele. Professor Ripple moodustas koos kolleegidega uue teadlasi koondava rahvusvahelise organisatsiooni Alliance of World Scientists (AWS), mis on sõltumatu nii valitsustest kui ka teistest ühendustest. Ühtlasi on AWS nii teadlaste kollektiivne rahvusvaheline hääl, inimkonna teadmiste korraldaja kui ka teaduspõhine otsustaja.

1992. a ühisavalduses tundsid teadlased muret keskkonda hävitavate tegevuste pärast ning nägid võimalike ohtudena planeedil Maa osoonikihi vähenemist, joogivee nappust, mereelustiku kahanemist, kliimamuutusi ja üha kasvavat rahvastikku. Samuti soovitasid teadlased teha põhjalikke muutusi inimkonna tegevuses, hõlmates nii rahvastikukasvu pidurdamist, fossiilkütuste tarbimise lõpetamist, kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamist kui ka liikide väljasuremise ning metsaraie peatamist.

Teises hoiatuses inimkonnale heidavad teadlased pilgu möödunud 25 aastale ja hindavad esimeses kirjas seatud eesmärkide saavutamist. Kahjuks tõdevad teadlased, et osoonikihi stabiliseerumise erandiga on inimkond üldiselt läbi kukkunud.

Teise ühisavalduse autorid leiavad, et eriti murettekitav on kliimamuutuste valdkond, seda peamiselt fossiilsetest kütustest tekkinud kasvuhoonegaaside, metsaraie ja põllumajandusliku tootmise tõttu, eriti aga just mäletsejate lihaks tarvitamise tõttu. Näiteks on maailmas viimase 50 aastaga lihatarbimine neljakordistunud: kui 1963. a tarbiti 78 miljonit tonni liha aastas, siis 2014. a tarbiti juba 315 miljonit tonni ning 2050. aastaks ennustatakse lihatarbimise kasvu 455 miljoni tonnini aastas. Keskmiselt sööb iga inimene aastas 43,4 kg liha.

Inimtegevus on mõjutanud ka temperatuuritõusu, mis võib uuringute andmetel viia toidunappuseni ja meretaseme tõusuni. Mereveetaseme tõus ohustab rannikualadel pea 10% maailma rahvastikust. 1993. aastast saadik on NASA andmetel mereveetase tõusnud iga aastaga 3,4 mm ja aastaks 2100 ennustatakse mereveetaseme tõusuks 0,2–2,0 meetrit.

Inimkonnale tehtud teises hoiatuses leitakse veel, et ookeanide hapnikupuuduses on nn surnud alad suurenenud 75%. UNESCO andmetel on maailmas umbes 500 surnud ala, kokku ca 245 000 km², mis on võrreldav Ühendkuningriigi pindalaga.

Jätkuvalt näevad teadlased probleemina rahvastiku juurdekasvu. Ennustatakse, et 2050. aastaks on maailmas 10 miljardit inimest. Samal ajal kaob aga palju liike. 25 aastaga on kadunud 29% maailma loomadest. Arvestades bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, on dr Newsome’i sõnul Austraalia maailmas teisel kohal. Esikohal on Indoneesia. Käesoleva sajandi keskpaigaks võib hävineda 30–50% maailma liikidest.

Uuringud näitavad, et joogivee nappus on samuti seotud rahvastiku kasvuga. Värske vee puudus ähvardab enam kui 40% maailma rahvastikust ja umbes 783 miljonil inimesel puudub juba praegu ligipääs puhtale joogiveele, mistõttu sureb iga päev 1000 last kõhulahtisushaigustesse.

Teises ühisavalduses inimkonnale tuuakse esile ka mõned edusammud. Osooniaukude vähenemisele on kaasa aidanud osoonikihi lagunemist põhjustavate tööstuslike kemikaalide kasutamise piiramine. Loodetakse, et osoon taastub täielikult veel selle sajandi keskpaigaks.

Samuti on autorite hinnangul tehtud pisemaid edusamme ekstreemse vaesuse ja nälja vähendamise osas. Mõnes regioonis on hakanud sündimus kahanema, peamiselt tänu naiste ja tüdrukute haridusse investeerimisele. Hoogustunud on taastuvenergiate kasutamine.

Inimkonna teise hoiatuse autorid toovad oma avalduses esile 13 sammu jätkusuutlikule tegevusele üleminekuks. Teadlased hoiatavad, et peagi on kursimuutuseks liiga hilja ja tuletavad inimkonnale ühtlasi meelde, et maailm on meie ainuke kodu. Ühispöördumisega soovivad teadlased luua üleilmset debatti kliima ja keskkonna teemal.

 

Allikad:

www.academic.oup.com

www.globalagriculture.org

www.un.org

www.unesco.org

www.biologicaldiversity.org

www.eurekalert.org

www.sciencedaily.com

http://scientistswarning.forestry.oregonstate.edu/

www.ucsusa.org

https://sealevel.nasa.gov/

Jaga: