Viimasel ajal on kostunud ebaõigeid väiteid, et Keskkonnaamet on jätnud abitud loomad unarusse. Tegelikkuses on Keskkonnaamet kaasanud loomade abistamisse üha enam veterinaararste erakliinikutest ja Eesti Maaülikoolist, et pakkuda abivajavatele metsloomadele parimat võimalikku abi.

Iga looma abistamine algab tema seisundi hindamisest – kas loom vajab abi, millised on tema vigastused ja võimalikud tõved. Alles seejärel saab plaanida edasisi samme. „Metsloomade ellu sekkumine peab olema väga läbimõeldud. Sageli on keeruline hinnata metslooma seisundit ja olukorda. Kandes üle oma emotsioone ja tundeid loomadele, võime tihtipeale valesid otsuseid vastu võtta. Seetõttu ongi oluline, et otsuse langetaks kogenud veterinaararst, kes oskab hinnata looma olukorda,“ selgitas Teet Koitjärv, Keskkonnaameti nõunik.

Keskkonnaameti ülesandeks on koostööpartnerite tegevuse koordineerimine, metsloomade hättasattumise põhjuste väljaselgitamine ning riiklik ennetustöö. Keskkonnaamet sõlmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Looduse Fondiga koostöölepingu, mis sisaldab I ja II kaitsekategooria liikide isendite esmase raviteenuse osutamist. Muude vigastatud loomadega seotud praktilised tegevused viiakse läbi vastavat õigust ja pädevust omavate isikute poolt. Vajadusel teostatakse looma järelravi ka Nigula metsloomade taastuskeskuses.

Keskkonnaameti töötajate igapäevaste tegevuste hulka kuulub ka erinevate loomadega seotud väljakutsetele reageerimine. 2015. aastal tegi Keskkonnaamet hättasattunud loomade abistamiseks 438 väljasõitu. Keskkonnaameti loomade rehabilitatsiooni spetsialist annab pidevalt ka telefonikonsultatsioone loomade heaolu pärast muretsevatele inimestele, mullu andis spetsialist nõu 354 helistajale. Lisaks vastavad murelike kodanike küsimustele ka teised meie töötajad, nii et abi saanud inimeste number on kindlasti suurem.

Keskkonnaamet abistab Päästeametit suurulukitega toimetulemisel ning seegi töö toimub koostöös maakondlike veterinaarkeskustega ja seda ka väljaspool ametlikku tööaega. Kindlasti on hättasattunud loomade aitamisel suur abi ka kohalikest omavalitsustest ja jahiseltsidest, kellele kuulub siinkohal meie tänu.

Tuletame meelde, et terved ja ka noored loomad ning linnud ei vaja inimeste sekkumist. Oluline on, et hättasattunud metsloomad suudaksid pärast abi saamist hakkama saada oma loomulikus keskkonnas ning meie liigirikas elusloodus säiliks ennekõike looduses, mitte vaid puurides ja aedikutes.

Ilmselgelt vigastatud metslooma või -lindu märgates tuleb sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvenumbril 1313, kust edastatakse info vastavale spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle. Linnas liikuvast suurest metsloomast (põder, metssiga, karu, hunt, punahirv, metskits) või maanteel hukkunud suurulukist tuleb samuti teada anda valvetelefonil 1313.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta