Esimesed tõusjad näevad kõige rohkem. Ka paljud need, kes tõusevad koos päikesega.

See lüheldast kasvu taluperemees Ülo Saarleht Kuusalu külje alt ajas ka mind vahest varakult üles. Seda ikka siis, kui käisin tema juures sulast mängimas. Tegin seda ikka vahete vahel ja peremehel oli mulle alati üllatusi varuks, küll räägitud minevikujuttude ja küll karmi tegelikkuse näol.

See suvelõpp olin juba nädal aega sulasekohustes olnud. Ka uue nädala esmaspäeval tõusin vara. See oli vana mehe poolt korraldatud üllatus mulle.

Heinamaal seisid kaks sookurge, kaks valge-toonekurge ja kraavipervel veel üks must-toonekurg. Kõiki neid võis pilguga püüda ja varase ärkajana nautida. Peremees oli õnnelik, sest sulase silmad lõid särama, kui kõiki neid linde korraga üheskoos nägi.

Linnusõbrast peremees ja ornitoloogist sulane said sellest alates veel paremini läbi. Perenaine ja peretütar ei saanud meiega eriti hästi läbi. Kellele naistest meeldib kui neid ei vaadata. See tunnike, mis viis suurt lindu heinamaal koos veetsid, oli kui meile kahele loodud. Kaks meest õues unustasid kaks naist toakambris ja kured heinamaal said justkui meie omaks.

Ilmastalu, 1995.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks! 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta