Ja jällegi on käes see aeg aastast, kus kehalt või vaimult noored hakkavad pakkima kotte, et teha igaaastane visiit Viljandisse. Viljandi pärimusmuusika festival on kõige muu kena kutsuva ja kumiseva kõrval tuntud oma keskkonnasäästliku suhtumise poolest. Siit on saanud oma hoo kätte mõned praeguseks üle Eesti levinud taaskasutuslahendused nagu näiteks Topsiring.

Nagu alati, on Viljandi festivalil kohal ka Bioneeri uudishimulik meeskond.  Esitame festivalikorraldajatele mõned küsimused, millele vastab Katrin Hindre, kelle ülesandeks seista hea fesivali keskkonnakorralduse eest.

Viljandi festival paistis silma ka jäätmete taaskasutamisega tegelemise poolest. Kas sellel aastal on plaanis külastajaid ka millegi uudsega üllatada?

Aasta-aastalt liigume väikeste sammudega prügivaba festivali poole. Sel aastal kogume eraldi kokku biojäätmed ning bionõud, olmeprügi ja pandipakendid. Pandipakenditega kogutav tulu läheb Aitan Lapsi heategevuskampaania tarbeks Eestis elavatele lastele teatri, kunsti ja kirjandusega seotud elamuste pakkumiseks.

Topsiring tuleb sel aastal juba suuremas mahus. Rohkem rõhku pöörame festivalimeeskonna rohelisematele korraldustegevustele.
Koostöös Eesti Rohelise Liikumisega kasutame meeskonna toitlustuses komposteeritavaid nõusid ja Tegelaste pesas Topsiringi topse.
Meeskond täidab oma joogiveepudeleid korduvalt ja nii väheneb plastpudelite tarbimine.
Tiimikotid, mis meeskonnale koos festivalil eluks vajalike esemetega laiali jagatakse on tehtud taaskasutatud materjalidest koostöös meie toetaja Teliaga.
Lavakujunduste valmistamiseks kasutame võimalikult palju eelmiste aastate materjale ning kutsume inimesi üles tooma meile oma kasutult seisvaid kangaid ja vanu CD plaate.
Lasteala valmib kasutatud kaubaalustest.
ETNO laagri noored muusikud saavad ühtse riietuse kodust kaasa võetud särkidele uue elu andmisega, trükkides neile peale ETNO logod.

Oskate te öelda, palju on tavaliselt tekkinud Viljandis festivali jooksul jäätmeid? Oskate ka öelda, kas see kogus on vähenenud? Kui palju neist jäätmetest on üldse võimalik taaskasutada?

Eelmise aasta festivalijärgsed numbrid olid sellised: Segaolmejäätmeid 34 tonni, biolagunevaid tüidujäätmeid 0,64 tonni, kartongi 1,8 tonni, plasti 0,8 tonni.

Sõltuvalt olmejäätmetest on võimalik taaskasutada 20-30%.

Väga huvitav saab olema sel aastal jälgida, kuidas ja kuhu poole kogused liiguvad.

Kui nüüd tuletada meelde neid aegu, kus festivali vabalava asus linnavalitsuse esisel platsil, siis hilisel õhtul, kui inimesed laiali läksid, tuli koristajatel korjata üles kogu platsi ühtlaselt kattev kiht, mida sai kirjeldada väljendiga – kirjeldamatu läga. Eelmise aasta festivalil sai vaadatud pärast kontserdi lõppu Kaevumäel ringi ja tuli tõdeda -  no ei ole maas vedelevat prügi. Üks üksik pudelikork, mõned sendid ja kellegi koti küljest plehku pannud märk olid ainsad, mis õnnestus suure pingutuse järel leida. Vestlusest platsikoristajatega selgus, et jah, on tõesti aastatega puhtamaks läinud.

Viljandi festivalil kogutud plastjäätmetest valmistati Viljandisse lillealuseid. Kui palju on vaja ühekordseid plasttopse, et saada taaskasutatud plastist lilletopsi või istepinki. Võib-olla muudab Topsiringi edukus ja üleüldine õlletarbimise vähenemine mittevajalikuks plastijäätmete ümbertöötlemise, kuna neid tekib liiga vähe?

25 000 grammi plastikut kulub ühe lillepoti valmistamiseks, so 2723 topsi. Meil on väga suured lootused sel aastal plastijäätmete vähenemisele.

Eelmisel aastal veetsid esmakordselt Viljandi Lossimägedes suve 27 lammast (kas juhuslikult või teadlikult oli see arv sama, mis Viljandi Linnavolikogus liikmeid), kes kandsid hoolt taimestiku pügamise eest. Sel korral juhtus nii, et poole suve pealt pidi linnavalitsus suurendama lammaste karjamaad, lambad osutusid liiga aplaiks ja nende karjatamisala tuli laiendada.
Kuidas on nendega lugu sellel aastal? Kas kuiv suvealgus lammastele liiga ei teinud?

Lambad on ka sel aastal Lossimäe nõlvadel mõnusalt rohtu nosimas ning seni on neil kõik väga hästi. Kõigi eelduste kohaselt jäävad linnalambad mägedesse sügiseni.

Eelmisel aastal sai oma telefoni aku täituvuse eest hoolitseda jalgrattal sõtkudes. Kui paljud selle raske tee ette võtsid? Kas seda saab teha ka sel aastal?

See tee polnud üldsegi raske, pigem ikka meelelahutuslik, seltskondlik, sportlik ja eksperimentaalselt huvitav tegevus. Jalgratastel vändati küll energiat ka mobiilide laadimiseks, kuid eelkõige vändati seal energiat vee keema ajamiseks, et teed, kohvi või putru valmistada. Rataste kõrval asuvad päikesepaneelid olid need põhilised abimehed, mille abil mobiile laaditi. Energiatelgi juurest käis festivali jooksul läbi ligi 1000 inimest. Ka sel aastal on kõik need võimalused olemas, lisaks saavad lapsed harjutada kätt jäätmete sorteerimisega jäätmemängu abil ja täiskasvanud päris jäätmekastide abil.

Koostöös Eesti Rohelise Liikumisega saab Jaani kiriku hoovis vändata endale jalgrattageneraatoril elektrit, et sellega siis näiteks telefoni laadida. Kogemused näitavad aga et peaaegu alati kipub keegi akulaadimisega tegelema. Tasub arvestada pikkade ooteaegadega. 

Millega peaks arvestama festivali külastaja, kui ta tahab festivalil keskkonnahoidlikult käituda? Kas võib anda mingeid soovitusi selleks?

Külastaja saab juba kodust tulles hakata keskkonnasäästlikkusele mõtlema, valides saabumiseks rongi või bussi. Kui tuled autoga, siis võta sõbrad ka peale!

Võta festivalile tulles kaasa oma joogiVEEpudel või taaskasutatav tops (turvalisuse huvides ei ole klaasanumad lubatud). Veepudeli saad täita toiduhoovis asuvas kätepesu- ja veevõtupunktis ning Pärimusmuusika Aidas.

Jälgige märgistusi toitlustajate telkidel ja eelistage neid, kes on loodussõbralikumad - kasutavad Topsiringi topse ning bionõusid. Topsi saab enne uut kasutamist loputada toiduhoovis ja piknikualal ning tagastada Jaani kiriku silla juures asuvas Topsiringi telgis.

Jäätmeid kogume liigiti eraldi. Sorteeri prügi alati: biojäätmed ning bionõud lähevad ühte konteinerisse, olmejäätmed teise ja pandipakendid eraldi.
Meie festivalil ole hooliv keskkonna suhtes ja korja prügi üles ka siis, kui see pole sinu tekitatud ning pane prügi prügikasti ka siis, kui oled juba pikalt pidutsenud!

Viljandi festival ei ole olnud kunagi ainult passiivne kontserdikuulamine. Kaasa on võimalik lüüa ka arvukates õpitubades. Loodusest loodud pillide õpitoas õpetab Annika Mändmaa tegema pille looduslikeist vahendeist. Seda saab teha Viljandi Vabas Waldorfkoolis (Lutsu 3) neljapäeval 16:30 ja reedel 12:00.

Kel sooviks linnas teadlikumalt jalutada, siis reedel avaneb võimalus osaleda Päikeseloojangumatkal. Selleks tuleb koguneda kella kaheksaks Kondase keskuse ette. Päikeseloojangumatkal tutvustab Peep Tobreluts Viljandi allikaid ja räägib ka Eesti Kooliallikate algatusest.

Laupäeval saab osaleda Peebu juhitud Täiskuumatkal. Kokku tuleb saada laupäevaöösel kell üks Kondase keskuse ees. Täiskuuööl on plaanis tutvuda Viljandi linnaga.

Viljandi festivali lood on kogutud ühte raamatusse. Kas sellele raamatule on oodata ka järge? Kas on oodatud ka külastajate meenutused?

Järg tuleb sama kindlasti kui 30. festival! Uus põlvkond on vahepeal peale kasvanud nii korraldajate kui ka külastajate poole pealt ja lugudest kindlasti puudu ei tule.

Niisiis, kohtume kõik Viljandis!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta