Täna pealelõunal toimus Viljandis üle-eestiline arutelu "Kuhu lähed SAH?" Avatud ruumi meetodil ehk mõttetalgutena otsiti ühiselt säästva arengu hariduse (SAH) tulevikusuundi.

Viljandis toimuv arutelu keskendus tulevikule, tänaseks saavutatud tulemuste edasi arendamisele. "SAH on oluline alustala kogu haridussüsteemi kontekstis, sealhulgas kõik haridustasemed, elukestev õpe. Jätkusuutlikku tulevikku saab ehitada vaid koos kogu ühiskonnaga, erinevate organisatsioonide, liikmete ja üksikentusiastide koostöös" ütles Tallinna Ülikooli Säästva Arengu hariduskeskuse juhataja Rea Raus.

"Kui vaadata tänase Eesti mitteformaalse ehk huvihariduse käekäiku, siis hästi ühtne koostöö on näiteks spordivallas. Kuid keskkonnahariduses on tõhusam koostöö vaid maakondade piires. Ja sedagi mitte igas maakonnas!

Selleks, et loodusmajad ja huvikoolid kui keskkonnahariduse keskused muusika, kunsti ja tantsu vahel välja paistaks ja lõimitult koostöös on vaja üleriikliku SAH-Koda!" ütles Viljandi huvikooli õpetaja ja Eesti Loodushariduse Seltsi juhatuse liige Peep Tobreluts.

Peep lisas: "Sellesse kotta võiks siis kuuluda ilma eriliste piiranguteta inimesi nii majandus-, haridus- kui muudest valdkondadest. Ja siis ei räägi me enam üksiti haridusest vaid lõimitult kõiki eluvalkondi puudutavast jätkusuutlikust arengust Eestis. Tulevane koda kõlaks sellises valguses lühidalt JA-koda!"

Tänane arutelu toimus sügisel alustava Oja Kooli ja Allika Looodusteaduskeskuse ruumides, Ugala teatri ja lossimägede vahel, Valuoja oja kaldal, aadressiga Reinu tee 3, Viljandi.

Kolme kuuga on endisesse tehasehoonesse rajatud näitustesaal, koosoleku- ja kinosaal, töötubade-seminaride ruum ja hüpikmajutus.

Arutelu juhtis Toomas Trapido, korraldus oli õhinapõhine, st. entusiastide vabatahtliku töö ja annetuste abil.

Eesti riik on viimase viie aastaga panustanud palju keskkonnahariduse edenemisse. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel viis Keskkonnaamet ellu programmi "Keskkonnahariduse arendamine", mille eesmärgiks oli kaasaegsete õppevahendite ning täiendkoolituste pakkumine Eesti keskkonnahariduse spetsialistidele ning õpetajatele.

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel on edasi arendatud 13 keskkonnahariduse taristu projekti, loodusmaju ja -keskusi.

Programmi raames toimusid regionaalsed konverentsid ja infopäevad õpetajatele ning keskkonnahariduskeskuste spetsialistidele. „Programmi suurimaks väärtuseks oli see, et viimase viie aastaga on toimunud keskkonnahariduse edendajate koostöös hüppeline areng.
Ühised arutelud on pannud "ühte jalga" astuma nii õpetajad kui keskkonnahariduskeskuste spetsialistid ning aidanud jõuda arusaamani, mis on keskkonnahariduse prioriteetsed eesmärgid ja kuidas neid saavutada,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Rea Raus tunnustas Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis ligi 600-le õpetajale korraldatud suuremahulist koolituste sarja, mille kaudu õpetati, kuidas säästvat arengut lõimida erinevatesse õppeainetesse matemaatikast kunstiõpetuseni. Koolituste tulemusena valmisid
mahukad koolitusmaterjalid, mis on edaspidi abiks kõigile õpetajatele säästva arengu teema lõimimisel õppetegevusse. "Aga kuidas edasi? Kuidas hoida neid õhkõrnu kontakte mis õhinaga koolitustel üksteisele jagati? Kuidas teha edasist koostööd? Kes vastutab meie ühiskonna jätkusuutliku tuleviku eest?" küsis retooriliselt Rea Raus.

Keskkonnahariduse arendamise programm viidi ellu Keskkonnaameti poolt. Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Sotsiaalfondist ning selle kogumaksumus oli ligi 3,2 miljonit eurot.

Keskonnahariduse taristu uuendamist rahastas Euroopa Regionaalfond summas 22.3 miljonit eurot. Täpsemat infot programmi tegevuste kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta