2. jaanuaril 1860 väideti Prantsuse Teaduste Akadeemias, et Merkuurist veel lähemal Päikesele peab olema planeet Vulcan (eesti keeles Vulkaan). Tänaseks on see müüt murtud.

Matemaatik Urbain Jean Joseph Le Verrier tuli välja ka oma arvutustega, mis paraku Merkuuri tegelikku liikumist vaadates osutusid peagi vigasteks. Teadlane töötas oma mudelitega edasi, leides, et viga ei saanud olla tema arvutustes vaid pigem selles, et miski asi rikkuvat Merkuuri rütmi. Ja nii tuligi ta välja väitega, et Merkuuri ja Päikese vahelises ruumis peaks tiirlema veel mõni väikeplaneet, mille ta nimetas Vulcaniks, antiikse sepakunstijumala auks.

Fotol Urbain Jean Joseph Le Verrier (English wikipedia; description page is (was) here11:42, 28 July 2004 Magnus Manske ({{PD}} from [web4.si.edu/sil/scientific-identity/display_results.cfm?alpha_sort=N]), avalik omand, commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=802154)
Fotol Urbain Jean Joseph Le Verrier (English wikipedia; description page is (was) here11:42, 28 July 2004 Magnus Manske ({{PD}} from [web4.si.edu/sil/scientific-identity/display_results.cfm?alpha_sort=N]), avalik omand, commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=802154)

Varem, 1846. aastal oli Le Verrier häirete järgi tollal tuntud planeetide orbiitides välja arvutanud Neptuuni asukoha, mis leidis hiljem kinnitust vaatlustes. 

Väidetavalt vaatles planeeti esmakordselt amatöörastronoom Edmond Modeste Lescarbault 26. märtsil 1859, mille eest anti talle koguni Auleegioni ordeni. Lescarbault nägi väikese teleskoobiga ümmargust täppi, millel kulus arvutuste kohaselt päikeseketta ületamiseks üks tund ja 17 minutit. Ta saatis vaatlust kirjeldava kirja planeetide liikumist uurivale astronoomile Jean Le Verrier'le, kes oli veendunud, et arst nägi tõepoolest planeeti, mille olemasolu ta ennustanud oli. 

Edmond Modeste Lescarbault observatoorium. (L. Martin, Public Domain, commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=10911311)
Edmond Modeste Lescarbault observatoorium. (L. Martin, Public Domain, commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=10911311)

Le Verrier surigi 1877. aastal teadmisega, et lähim planeet Päikesele on Vulcan. 

Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria aastast 1915 tõestas, et Merkuuri orbiidi seletamiseks ei ole täiendava planeedi olemasolu vajalik. Osa astronoome jätkasid siiski Vulcani otsingut.

Üldrelatiivsusteooria on füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.

Fotol Albert Einstein 1921. aastal (Ferdinand Schmutzer (1870-1928), avalik omand, commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=5216482)
Fotol Albert Einstein 1921. aastal (Ferdinand Schmutzer (1870-1928), avalik omand, commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=5216482)

Fantoomplaneet Vulcan on etaloniks, kui kuskil mujal avastatakse oma tähele liiga lähedal tiirlevaid tuliseid eksoplaneete. Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. 

Tõenäoliselt oli Vulcani näol tegu juhuslikult mööduva asteroidiga.

Kasutatud materjalid

Sarnased artiklid