Finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks. Inimese käitumine oma rahaasjades mõjutab oluliselt tema majanduslikku käekäiku.

Selleks, et välja selgitada, millised on inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine, vastasid uuringus osalenud inimesed küsimustele oma rahaasjade korraldamise, levinumate finantsteenuste (näiteks hoiused, laenud, aktsiad jne) tundmise ja kasutamise ning hoiakute kohta.

Kõigis riikides tuli välja sama probleem: inimesed ei ole finantsteenuste sisuga eriti kursis ning ei vaevu ka enne mõne finantsteenuse ostmist võtma pakkumisi erinevatelt teenusepakkujatelt.

Eesti puhul tuli välja, et mitme ettevõtte erinevaid võimalusi kaalutakse kõige rohkem eluasemelaenu ja kindlustusteenuste puhul, mõnevõrra ka pensionifondide ja investeerimisfondide osakute ostmisel ning kinnisvara tagatisel antava pangalaenu puhul. Kõige vähem otsitakse erinevaid pakkumisi tähtajalise hoiuse lepingu sõlmimisel ning tagatiseta pangalaenu võtmisel.

Säästmisega on olukord riigiti väga erinev. Näiteks Ungaris oli uuringu läbiviimisele eelnenud aasta jooksul säästnud vaid 27% inimestest, seevastu Malaisias on raha kõrvale pannud pea kõik (97%). Kokkuvõttes on neid riike siiski vaid kolm, kus üle 80% elanikest säästavad.

Kuna uuringus ei küsitud inimestelt säästmise või mittesäästmise põhjuste kohta, siis võib oletada, et vähem säästmisega tegelenud riikide elanike puhul on üheks põhjuseks majanduslik olukord. Näiteks alla poole jäi säästjate arv Ungaris (27%), Armeenias (42%), Eestis ja Albaanias (mõlemad 36%). Need riigid on majanduslikult tagasihoidlikumas olukorras kui näiteks suure säästjate arvuga Norra (71%) või Saksamaa (86%). Samas üsna kõrge on säästjate osakaal Tšehhis – 72% vastanuist, mistõttu ei saa säästmist pidada automaatselt vaid n-ö rikaste riikide elanikele iseloomulikuks. 

Uuring näitab, et vanuse ja sissetuleku lõikes on finantskirjaoskuse tasemes suured erinevused. Seejuures tuleb välja, et hea finantsalane kirjaoskus on võimalik kõigil sissetuleku tasemetel – seega ei mõjuta sissetuleku suurus inimest teadmiste hankimisel või arukal finantsalasel käitumisel.

Siiski on madal sissetulek sageli teatud käitumise põhjus – näiteks laenu võtmine igapäevaste kuludega toimetulekuks või säästude puudumine. Uuringust selgub siiski, et üldiselt on kõrgema sissetulekuga inimestel ka paremad teadmised finantsasjadest, kuid see pole kõigis riikides nii – sealhulgas Eestis.

Kuigi võiks eeldada, et vanuse kasvades suurenevad ka inimese teadmised, ei ole see finantsalase kirjaoskuse puhul nii. Põhjuseks on tõenäoliselt asjaolu, et finantsteenused on aastatega kiiresti arenenud ja muutunud, samuti on arenenud tehnoloogia, nii et vanemad inimesed ei jõua enam sellega sammu pidada. Seetõttu ongi paljudes riikides keskealistel kõige kõrgem finantskirjaoskuse tase, Eestis mõnevõrra noorematel ehk 30-39 aastastel. Veel nooremas vanusegrupis ei ole aga teadmiste tase kiita. 

Uuringust selgub, et üldiselt on naiste finantsalaste teadmiste tase madalam ning ka nende käitumine kinnitab seda. Näiteks olid naised oma rahaasjade pikaajalises ette planeerimises meestest pisut kehvemad. Samas ei kehti see väide Eesti kohta: meil vastas 24% küsitluses osalenud naistest, et püstitab pikaajalisi rahalisi eesmärke ning püüab neid saavutada, meestest vastas samamoodi 21%. Ka väitele “ma hoian oma rahaasjadel hoolikalt silma peal” vastas Eestis 61% naistest jaatavalt, meeste vastav protsent oli madalam, 49%.

Samas finantsteenuste tundmist eeldavatele või arvutamisoskust nõudvatele küsimustele vastates jäid Eestis uuringus osalenud naised sarnaselt teiste riikide naistega meestele alla. Näiteks küsimusele “kui paned 100 eurot hoiusele, mille aastaintress on 2%, siis kui palju raha on sul seal ühe aasta pärast“ vastas Eestis õigesti 58% naistest ja 70% meestest. Naised jäid meestest enam hätta ka investeerimist puudutavatele küsimustele vastamisega ning olid kõigis riikides oma teadmiste hindamisel ebakindlamad kui mehed, andes meestest sagedamini uuringus küsitud küsimustele vastuseks “ei tea”.

OECD väljatöötatud küsimustiku alusel tehtud uuring toimus lisaks Eestile ka Tšehhis, Poolas, Ungaris, Iirimaal, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Albaanias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Norras, Peruus ja Briti Neitsisaartel.

Ingliskeelse uuringuga saab tutvuda siin.

Eestis viis uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ Faktum & Ariko Rahandusministeeriumi tellimusel läbi 2010. aasta oktoobris ja novembris. Küsitleti 993 inimest vanuses 18–74 aastat.