Viimastel päevadel on jätkusuutlik ettevõtlus leidnud väärikat tunnustust nii Eesti Vabariigi presidendi poolt kui ka eeskujulike ettevõtjate ringis. Vabariigi sünnipäeva puhul nägi vastuvõtule kutsutute hulgas mitmeid mahe- ja muudmoodi progresiivseid ettevõtjaid ja talunikke, muuhulgas sai presidendipaari kätelda näiteks Eesti parima mahetoote tiitli omanik Kiltsimäe talu peremees.

25.veebruaril aset leidnud Jätkusuutliku ettevõtluse aastakonverentsil tehti kokkuvõtted arengutest valdkonnas ja jagati kvaliteedimärgised 34-le ettevõttele. Ainsad kaks kuldmärgist said muide just maheettevõtted Loodusvägi ja Villapai, teiste tunnustuse saajate hulgas olid veel Pagar Võtaks ja Süvahavva Loodustalu.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) tegevjuht nentis küll, et väikeettevõtetel on säravaid tulemusi ette näidata lihtsam juba seetõttu, et kestlikkus on nende äristrateegiasse sisse kodeeritud ning justkui osa nende DNA-st, suurematel ettevõtetel võtab terviklik äristrateegia kohandamine rohkem aega ning nõuab enam pühendumust.

Just pühendumus on see, mis loodetavasti  VEFi jõudsa teavitustöö järel võiks ettevõtjate hulgas süveneda, et soodustada elavamaid arenguid ärisektoris oma vastutuse tajumisel ning vastavalt reageerimisel.

Ettevõtete sotsiaalsest vastutusest (CSR-  corporate social responsibility) on ajapikku kujunenud majanduslikult hõlpsamini tajutav mõiste, s.o jätkusuutlik ettevõtlus. KPMG Baltics ärinõustaja Kristo Timberg väljendas konverentsil veel omakorda lihtsustatud seletuse, mis kõlas järgnevalt: “Kui väljaminek ei tundu ärilisest seisukohast väärtust loov, siis ei ole tegemist mitte kestliku äristrateegia vaid heategevusega” (originaalis kõlas see järgnevalt: “if it doesn’t seem relevant, it is not CSR but charity”).

Ja just nii peaks ettevõtete juhid ja aktsionärid vaatamagi tulevikku, seades kasumi kõrval võrdselt olulisele kohale äritegevusega otseselt seotud valdkondade arendamise. Konverentsi võtmekõneleja G4S jätkusuutliku ettevõtluse valdkonna juht Nigel Lockwood kirjeldas väga kujundlikult, et olles tööandja enam kui 600 000 inimesele, on oma töötajate heaollu ning heasse ettevalmistusse panustatud aeg ja raha otseselt seotud ettevõtte eduga turul – seda enam, et töötades varakaitse ja turvalisuse valdkonnas, maksab kustahes maailmas ühe töötaja ebaväärikas ning hoolimatu käitumine kõrget hinda kogu korporatsioonile. Igaüks meist aga tunneb end kindlasti paremini, teades, et tänu G4S-le on maailmas üle poole miljoni õnnelikuma inimese.

VEFi läbi viidud küsitlusest selgubki, et ettevõtete prioriteediks tänasel päeval on kõige enam personali ning töökeskkonda panustamine. See on ühtlasi kinnitavaks märgiks, et sel aastal VEFi poolt koostöös sotsiaalministeeriumiga läbiviidav “Töö- pere- ja eraelu tasakaalu edendamise programm” on igal juhul hea võimalus juhtidele, olemaks atraktiivsem tööandja.

Niisiis jääb loota, et eesseisval aastal leiavad väikesed maheettevõtted ja suured mahuettevõtted kohti, kus teineteiselt õppida, haaravad ka võmalustest, mida pakub VEF ning järgmisel aastal saame rääkida juba enamatest kuldmärgistest, arenenumast ettevõtluskeskkonnast ning õnnelikematest töötajatest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta