Uus õppeaasta algab koolidele uue koolitoidumäärusega. Ligi kaks kümnendit kehtinud nõuded asenduvad uutega, mis panevad senisest enam rõhku taimsetele valikutele ning vähendavad suhkru ja soola koguseid. SEI Tallinna värske poliitikasoovituste dokumendi järgi puudub Eestis aga seni koolitoidust terviklik nägemus, mis ühendaks haridus-, keskkonna- ja tervise - eesmärgid. 

Koolidel on võtmeroll noorte tervislike ja jätkusuutlike toitumisharjumuste kujundamisel.

„Koolides saavad kokku erineva sotsiaalmajandusliku taustaga lapsed, seega saavad koolid toimida n-ö sotsiaalsete ühtlustajatena: koolidel on võimalik tagada laste kodusest taustast olenemata võrdne juurdepääs nii täisväärtuslikule toitumisele kui toiduharidusele, mis kujundab noorte toitumisharjumusi edasises elus,“ rääkis SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu. „Uuringud on näidanud, et tervislik ja täisväärtuslik toit aitab kaasa parematele õpitulemustele, laste üldisele arengule ning vaimsele võimekusele,“ lisas Piirsalu. 

Eestis on olukord pealtnäha üsna hea: kõikides koolides pakutakse sooja koolilõunat, mõnel juhul ka hommikuputru ning pikapäevarühmades sooja koolieinet. Eestis toetavad valitsus ja kohalikud omavalitsused koolitoitu suurel määral, tänu millele on koolitoit enamikule lastest tasuta. Selline privileeg on Euroopas veel vaid Rootsi ja Soome lastel. Ometi kõik lapsed koolitoitu ei söö. Põhjuseid on selleks mitmeid. 

Peamine väljakutse on osapoolte hinnangul pakutava koolitoidu kvaliteedi erinevus nii kooliti kui piirkonniti. Koolikokkade tase on kõikuv ja uusi kokkasid uute võtete ja mõtetega tuleb juurde vähe – ameti maine on kehv ja rahastusmudel stagneerunud, kuid ootused koolikokkadele kõrged.  

Koolitoidu arengut takistab koolitoitlustajate hinnangul ka praegune rahastusmudel. Kuigi lastele on koolitoit enamasti riigi ja omavalitsuste toel tasuta, siis on omavalitsuste vahel rahastuses suured käärid. Riik toetab alates 2018. aastast koolitoidu pakkumist ühe euroga õpilase kohta, mis pole inflatsiooni arvestades enam piisav. Viimaste aastate poliitilised arutelud on näidanud, et valitsus näeb koolitoidu lisarahastuse allikana pigem kohalikke omavalitsusi või lapsevanemaid. Selline lähenemine võib aga veelgi süvendada piirkondlikke erinevusi koolitoidu kvaliteedis.  

Selle õppeaasta algusest hakkas kehtima uus määrus, mis paneb paika nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris. See seab lasteasutuste toitlustamisele selgemad nõuded, kui eelmine, ligi kaks aastakümmet kehtinud määrus. Näiteks seab uus määrus, et koolides tuleb pakkuda igapäevaselt köögi- ja kaunvilju, kalaroogasid vähemalt kord nädalas ning tagada igapäevane soe taimetoidu valik. Samuti pikendab määrus lõunapausi kestust, et lastel oleks aega rahulikult süüa.  

„See on suur samm edasi, kuid oluline on nüüd tagada, et uus määrus ka päriselt ellu viidaks,“ rõhutab Piirsalu. „Selleks on vaja riiklikku tuge, koolide, toitlustajate ja omavalitsuste valmisolekut ning ühiskondlikku tahet. Koolitoiduga seotud probleemide lahendamiseks oleks vaja Eestis ühtset lähenemist ja vedajat. Praegu on koolidel, omavalitsustel, toitlustajatel, tootjatel, õpilastel, lapsevanematel ja teistel osapooltel erinevad võimalused teemasse panustada, kuid puuduvad platvormid, kus väljakutseid ühiselt arutada ja lahendada.” 

SEI Tallinna värske poliitikasoovituste ülevaade soovitab piirkondliku ebavõrdsuse vähendamiseks kehtestada ka riiklikud standardid toidu- ja toitlustushangete koostamise kriteeriumitele, luua võimekus süsteemselt kontrollida, kas toitlustajad järgivad uut koolitoidu pakkumist reguleerivat määrust ja täidavad hanketingimusi ning ühtlustada koolitoidu hinda.  

Lisaks toob dokument esile, et kuigi valitsus toetab osaliselt koolitoidu rahastust, pole rahastuse jätkumine seatud strateegiliseks eesmärgiks ning tervisliku, maitsva ja kestliku koolitoidu pakkumise potentsiaal on seni kasutamata (nt erinevates valdkondlikes arengukavades). Nii saaks tervist toetav, maitsev ja kestlik koolitoit pikendada tervena elatud aastaid läbi varases eas tervislike toitumisharjumuste kujundamise ja aidata vähendada toidujäätmeid.  

Tutvu SEI Tallinna briifiga “Kuidas muuta Eesti koolitoidu pakkumist kestlikumaks ja tervist toetavamaks?” 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta