Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Õpetaja on igas riigis, igas kultuuris üks tähtsamatest ametitest. Õpetajate rolli laste inspireerimisel ning vastutustundlike, teadlike ja hoolivate kodanike kujundamisel on keeruline üle hinnata. Eriti suur on hariduse mõju maailma vaesemate riikide arengule. Juba algharidusega inimeste tervis on parem, nende lapsed on tervemad ja nende sissetulekud suuremad. Mida rohkem haritud inimesi, seda kiirem on riigi areng. ”

Samas nendib Solnik: “Eestis on head õpetajad hinnas, ent ikkagi otsitakse neid n-ö tikutulega taga. Õpetajate põud on ülemaailmne nähtus. Kui me tahame, et 2030. aastaks omandaks iga laps alghariduse, peame juurde leidma 3,2 miljonit õpetajat*, andma neile väljaõppe, väärilise palga ning väljavaated karjäärile - midagi, mida arengumaade õpetajatel enamasti ei ole.”

Eestlased on kõige positiivsemalt meelestatud just haridusega seotud arengukoostööprojektide osas. Vaadates hariduse positiivseid mõjusid on selge, et iga laps peaks käima koolis. Reaalsuses puudub 103 miljonil noorel üle maailma algtasemel kirjaoskus, 2011. aastal ei saanud sõja tõttu koolis käia 28,5 miljonit last. Hinnanguliselt elavad pooled koolis mittekäivatest algkooliealistest lastest sõjapiirkondades, kus hariduse omandamine võib olla sõna otseses mõttes eluohtlik.

Tänu riikide pingutustele ja arengukoostööle omandab üle maailma järjest rohkem inimesi hariduse ja üldine kirjaoskuse tase on tõusnud. Seda tööd peab jätkama, eriti tüdrukute osas. Nende võimalused haridusele on halvemad kui poistel - põhjused, miks tüdrukud ei saa koolis käia, on erinevad, alustades tualettide puudustest koolis ja lõpetades sellega, et nad peavad põllul tööl käima.

Hariduse pakkumiseks kogu maailmas ning õpetajate maine parandamiseks on vaja veel tööd teha. 2015. aastal leppisid ÜRO riigid kokku säästva arengu eesmärkides, millest esimene on anda aastaks 2030 kõikidele tüdrukutele ja poistele tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus.

Täpsemalt loe siit.