Mida kõnelevad Sinust Su riided? Mõned inimesed ei pea oluliseks mida tööle selga pannakse… Teised jällegi arvavad, et õigesti riietumine mängib eduka karjääri juures olulist rolli... Mina leian, et rõivad aitavad oma lugu rääkida, kirjeldavad meie isiksust ja elustiili ning võivad anda tõuke mõttelennule, mõjutada enesetunnet, käitumist ja tulemusi.

Kui õigesti riietumine on meile kõigile tähtis, siis kuidas on lood jätkusuutliku (säästliku) eluviisi väärtustamise ja järgimisega? Kuidas saame tunda ennast hästi ilma, et teised inimesed ja keskkond seejärel kannataks? Mina suhtun peaaegu kõike kerge skepsisega ja soovitan ka Sul olla uudishimulik. On oluline veel ära mainida, et tänane rõivatööstus on väga janune äri, üks maailma suurimaid saastajaid ja tervist kahjustav tööstus, mille mõju kliimamuutustele on äärmiselt suur.

Saaste

Inimesed ostavad rõivaid rohkem kui kunagi varem, kuid igat eset kantakse oluliselt vähem kordi. See tähendab, et rohkem riideid visatake ära. Uuringud näitavad, et ligikaudu 57% äravisatud riietest läheb prügimäele, 20% tekstiilist ümber töötlemisse, 8% taaskasutusse ja 25% põletatakse lihtsalt ära.

Vesi

Maailmapanga aruande kohaselt tuleneb umbes 20% saasteveest tekstiili töötlemise protsessidest ja värvimisest. Rõivastest vabaneb ookeanivetesse 16 korda rohkem halbu mikrotükikesi kui kosmeetikast. Veel võrdluseks, et 1KG tavalise puuvilla tootmiseks kulub 10 000–20 000 liitrit vett — see on samaväärne, mis kulub ühe meeste särgi ja teksapaari tootmiseks.

Süsinikdioksiid

Tekstiilitööstus tootab umbes 1.2 miljard tonni kasvuhoonegaasi aastas, mida on rohkem kui rahvusvahelised lennud ja meretransport kombineeritult suudab toota. Näiteks, polüestrist rõivaste tootmine emiteeris süsinikdioksiidi 282 miljardit KG'i, mis on kolm korda rohkem kui puuvill. Kui moetööstus oleks riik, siis see riik oleks suuruselt neljas CO2 emiteeria maailmas, mis ilmselgelt kahjustab ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Energia

1KG polüestri tootmiseks kulub 125 MJ energiat ja selle tegemisel emiteeritakse 14.2 KG kasvuhoonegaasi. See muudab polyestri tootmise vägagi suure mõjuga protsessiks. Lisaks on hea ära mainida, et umbes poole rõivastega seotud CO2 heitkogustest põhjustab riiete kandmine, pesemine, kuivatamine ja triikimine.

Kemikaalid

Toormaterjalist tekstiili saamiseks kasutatakse kogu maailmas umbes 8000-ndet sünteetilist kemikaali (43 miljonit tonni kemikaale aastas). Pestitsiidid, mida kasutatakse tekstiilitööstuse jaoks toormaterjali kasvatamiseks, omavad suurt ohtu tervisele ja keskkonnale ning jõuavad välja puhta magevee süsteemidesse. Isegi saastevee ümbertöötlemise käigus ei ole võimalik tekstiili värvimisprotsessidest vette vabanenud jääkkemikaale välja saada. Need jääkosakesed võivad olla kantserogeensed, toksilised, mutageensed ja avaldavad kahjulikku mõju inimese reproduktiivsüsteemidele. Võrdluseks, et tavalise puuvillast kanga tootmiseks kulub 200 000 tonni pestitsiite ja 8 miljonit tonni väetist aastas.

Kahjuks jätkuvalt julgustab sotsiaalmeedia mitte säästlikku tarbimist ja eriti just kõike seda, mis puudutab kiirmoodi — see jällegi viib meid lähemale inimtegevusest põhjustatud ökokatastroofile. Seega miks mitte jälgida mõjutajate asemel iseenda õiget mõtteviisi? Kiirmoe mõjutajad püüavad iga hinna eest tooteid reklaamida ning nende postitused räägivad kõike muud kui, et elage säästlikumalt ja teadlikumalt, hoidke oma asju ja ärge kulutage oma raha kiirmoe peale. Usutavalt nad ei teadvusta iseendale millist mõju selline elustiil ühiskonnale ja keskkonnale avaldab kui jätkuvalt peegeldavad, et uute asjade pidev soetamine ja kandmine on hiilgav, äge ja mõistlik tee. Palun ärge unustage, et meie kui tarbijate käes on suur võim oma ostuvalikute kaudu muutust mõjutada.

“Me vajame moetööstust, mis tugineb kolmele põhimõttele: puhas, õiglane ja hea”, on öelnud Antoinette Guhl, Pariisi linnapea asetäitja. Tervendamine on meie kohustus kui soovime tulevastele põlvedele hea elu tagada. Seega kutsun ülesse tegema teadlikumaid ostuvalikuid. Sa vastutad selle eest millist mõju maailmale avaldad. Muuda oma mõju paremaks!

Siit leiad 5 soovitust kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge ja jätkusuutlikku eluviisi järgides end teadlikumalt riietada:

•     Vähenda tarbimist ja vali õigesti. Ütle ei kiirmoele ja plastiku kasutamisele — selle asemel investeeri kvaliteetsesse tootesse, mille eluiga on pikem, on ajatu disainiga ning eetiliselt ja jätkusuutlikult toodetud (näiteks orgaanilised kangad, mida on toodetud vastavalt orgaanilise kauba tootmise standarditele ja töötlemisprotsessid on kontrollitud. Või teised kangad millel on keskkonnasõbraliku materjali tunnused). Aga pane tähele, et sõna ‘jätkusuutlik mood’ kasutab täna ka kasvav arv moefirmasid ja kahjuks ka need, kes enda brändi lihtsalt vale läbi paremas valguses näidata püüavad.
•     Uuskasuta — hoolitse oma asjade eest, et saaksid nende eluiga pikendada ja kauem kanda. Või leia oma asjadele uus otstarve.
•     Paranda ise või lase ära parandada katki läinud riideid, ära viska asju ära.
•     Laenuta need riided, mida plaanid kanda vaid mõned korrad.
•     Taaskasuta — Eelista taaskasutatud materjale tavalistele, et aidata edasi liikuda ringlusmajanduse suunas.

Vaata The Economisti kiirmoe tegelikust hinnast rääkivat inglisekeelset videot siit.

Allikad:

   A New Textiles Economy: Redesigning Fashion’s Future, Ellen Macartur Foundation, 2017
   Common Objective Network
   Fashion Industry Waste Statistics Online
   Fixing Fashion: Clothing Consumption and Sustainability, Environmental Audit Committee, 2019
   How Instagram Influencers Fuel Our Destructive Addiction To Fast Fashion, Huffingtonpost, 2019
   International Carbon Flows, Clothing, Carbon Trust, 2011
   NRDC’s Green Supply Chain Initiative to Clean up the Fashion Industry, Clean By Design
   OECD Stat Online
   Pulse of the Fashion Industry, Global Fashion Agenda and The Boston Consulting Group, 2017
   Putting the Brakes on Fast Fashion, United Nations Environment, 2018
   Sustainability as Culture, Study Hall: Sustainable Fashion Conference in collaboration with Fashion Revolution & Central Saint Martins, 2019
   The Apparel Industry’s Environmental Impact in 6 Graphics, World Resources Institute
   UN Helps Fashion Industry Shift to Low Carbon, UN Climate Change, 2018
   Valuing Our Clothes: the cost of UK fashion, Wrap, 2017

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta