Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar on säästlikku eluviisi harrastanud ligi viis aastat ning usub, et säästlik eluviis on tervislikum ja ka odavam. Intervjuu ilmus tänases Maalehes.

Kuidas jõudsite säästliku eluviisini?

Pean tunnistama, et enne lapse sündi 2004. aastal elasin ma üsna muretut elu. Olin küll ülikoolis keskkonnateaduseid õppinud, aga see ei tähendanud, et ma ökoeluviise oleksin praktiseerinud. 

Üsna kiiresti selgus, et lapsel on tõsised probleemid allergiaga. Kahjuks laiutasid arstid käsi ja lapse hädadele põhjust öelda ei osatud. Hakkasin otsima probleemidele põhjuseid.

Pärast lapsehoolduspuhkust läksin tööle ökopoodide firmasse Looduspere ja selline elumuutus pani mind asjadele uue nurga alt vaatama. Avastasin, et paljud inimesed otsivad samasuguseid lahendusi ja mõned on neid leidnud ökoeluviisidest.

Alguses pidasin mahetoiduaineid liiga kalliks, aga ajapikku muutsin oma arvamust. Mahetoit täidab kõhtu paremini ja lõppkokkuvõttes kulub seda vähem. Edasi muutusid ka koristamis- ja ostmisharjumused ning tekkis soov oma mõtteid jagada.

Hakkasin pidama blogi, kus kirjutasin erinevatel ökoteemadel. Tänu blogile võttis minuga ühendust Rasmus Pedanik ja pakkus tööd säästva eluviisi portaalis Bioneer.ee.

Mida tähendab säästlik eluviis teile endale?

Minu jaoks tähendab see kolme põhilist aspekti:

1) Ökoloogiline eluviis on elamine vastavalt oma reaalsetele vajadustele mitte vastavalt hetkelistele soovidele.

Pidev hetkeliste tahtmiste järgi elamine muudab elu üheks uute asjade virr-varriks, mis on kulukas ja vaid näiliselt suurt rõõmu pakkuv.

Küsin endalt üsna tihti, kas ma vajan uusi asju või soovin neid reklaamist innustatuna.  Õpetan seda ka oma lapsele.

Näiteks laps ei pea minu meelest saama kõiki uusi lelusid, mis poes müügil on, vaid vahest harva mõne uue lelu. Siis ta mäletab, millised mänguasjad tal olemas on ja ta tõesti rõõmustab uute asjade üle. Mina küll mäletan oma lapsepõlve lemmiklelusid. Nii õpetati mind asju ja vajadusi väärtustama ning ma tahan seda õpetada ka oma lapsele.

Isikliku näitena võin tuua asjaolu, et mul ei ole ka autot just samadel põhjustel. Ma ei vaja seda hädasti. Ma saan hakkama ühiskondliku transpordi abil.

2) Keskkonnasõbralik on elada võimalikult vähe tarbides.

Selleks on mitmeid viise. Väga heaks valikuks on riiete ja asjade korduvkasutamine. Samuti on otstarbekas säästa elektrit, vett ja toitu. Toidu säästmise all mõtlen ma toidu äraviskamisest hoidumist. Selleks ei tohi toitu liiga palju osta. Vähese tarbimise hulka kuuluvad ka ülepakendatud toodete vältimine ja kasutatud pakendite suunamine ümbertöötlemisse ehk enda poolt tekitatud prügi sorteerimine.

3) Ökoeluviis tähendab tarbitud toodete keskkonna- ja tervisemõjude hindamist.

Enamasti on nii, et väiksema terviseriskiga tooted on ohutumad ka keskkonnale. Näiteks kui inimene sööb kodumaist mahetoitu, hoolitseb ta selle eest, et tema raha toetaks jätkusuutlikult majandavat põllumeest. Mahetoit on kasulik tervisele ja loodusele.

Teise äärmuse moodustavad kaugelt toodud ja lühikese elueaga tooted (näiteks odavad Hiinast toodud mänguasjad), sest nende transpordikulu ja tootmise viis (lapstööjõu või orjatööjõu kasutamine ja keskkonnanõuete eiramine Hiinas) ei ole keskkonnasõbralikud. Odavate vidinate juures on sageli puudujääke ka ohutuse vallas (odavad Hiina lelud sisaldavad üsna sageli ohtlikke ühendeid). Seetõttu tasub selliste toodete ostmisest võimalusel loobuda.

Nimetage viis põhimõtet, mida igapäevaselt jälgite

1. Ma koristan keskkonnasõbralikult. Vahenditena kasutan peamiselt  soodat, äädikat, soola, sinepipulbrit, nõudepesuvahendit ja fosfaadivaba pesupulbrit.
2. Võimalusel pesen nõusid kahe kausi abil. Nii kulub vähe vett ja ei kulu elektrit.
3. Kasutan enamasti poekotina riidest kotti.
4. Töötan kodukontoris. Sellega säästan transpordikulusid ja aega.
5. Võimalusel teen ise süüa. Ostan minimaalselt valmistoitu. Sedasi tekib ka vähem pakendeid. Need pakendid, mis tekivad, need ma sorteerin ja viin pakendikonteineritesse.

Artikli originaali leiate siit: www.maaleht.ee

Sarnased artiklid