Keskkonnainspektsiooni ja politsei ühisoperatsioonil kaardistati kõik kontrolli hetkel Väinameres püügil olnud püügivahendid. Kontrollimisel tuvastati ka 26 nõuetele mittevastavat lõkspüünist, peamiselt ääremõrrad.

  • Veemajandus
  • 26. juuni 2018
  • Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Maikuus Väinamerel läbi viidud ühisoperatsiooni eesmärk oli kontrollida eelkõige püügivahendite ehitust, silmasuurust ja vahekaugusi, samuti jälgiti püügivahendite tähistust ja märgistust.

„Nüüd kus andmed on üle kontrollitud ja täpsustatud, saame tulemused kokku võtta,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla. „Kokku tehti 355 kontrollitoimingut ja sellest 223 korral tuvastati erinevaid puudusi. Tõsisemad probleemid olid seotud mõrdade ehitusega,“ märkis Ulla.

Ühisoperatsiooni esimene etapp toimus 8. – 10. maini Läänemaa rannikuvetes, mandri ning Hiiu- ja Muhumaa vahelisel alal, kus kontrolliti ühtekokku 56 püügivahendit. Rikkumistega seoses alustati kaks väärteomenetlust, tehti viis hoiatust ja 20 märkust. Ühel juhul oli mõrd asetatud lindude kaitsealale ja ühel juhul oli püügile pandud lubatust rohkem ääremõrdu. Paljudel juhtudel jättis soovida püügivahendite tähistus ja märgistus, mis peaks võimaldama selgeks teha püügivahendi omaniku ja tagama ka ohutu veeliikluse. Märkused tehti näiteks juhtudel, kui oli vaja lipp välja vahetada või märgistus korrektseks teha. Väiksemate rikkumiste puhul hoiatati.

Hiiumaa ümbruses kontrolliti ja kaardistati 89 ja Saaremaa rannikuvetes 164 püügivahendit. Nimetatud piirkondades tõusis esile probleem, mis puudutab avavee- ja ääremõrdade nõuetele vastavust. Tuvastati 26 mõrda, neist 21 Saaremaa ümbruses, mille ehitus ei vastanud kalapüügieeskirjas kirjeldatud mõrra ehitusele. Nõuetele mittevastavad mõrrad tuleb eeskirjaga kooskõlla viia või püügilt eemaldada. Selleks on algatatud haldusmenetlused.

Kuna Saaremaa mõrdade osas on mõrraomanikel nõuetest erinev arusaam, siis korraldati Saaremaal pärast reidi kohtumine, kuhu oli kaastatud ka teadlaste ja MTÜ Saarte Kalanduse esindajad ning lisaks üks püügivahendite ekspert. „Eesmärk oli jõuda probleemsete mõrdade osas ühise arusaamiseni, mis nende mõrdade juures lubatud ja mis keelatud,“ täpsustas Ulla.

Ühisoperatsiooni „Väinameri 2018“ viimane aktsioon toimus mai lõpus Pärnu maakonnaga piirnevas rannikumeres, Varbla laidudest kuni Virtsuni. 12 kontrollitud püügivahendist kümnel juhul ei olnud märgistus-tähistus korrektne. Püüniste omanikega võeti ühendust, selgitati nõudeid ja paluti puudused kõrvaldada.

„Sedavõrd ulatuslikku kontrolli ei ole me siiani Väinamerel läbi viinud. Kontrollitud ala rannajoone pikkuseks tuleb kokku ligi 1900 km,“ lisas Ulla.

Ühisoperatsioonil osales Keskkonnainspektsioonist kokku 24 inspektorit kaheksa erineva ujuvalusega. Politsei- ja Piirivalveameti poolt osales 12 ametnikku, neli väiksemat ujuvalust ja piirivalvelaev Valve. Õhuvaatlusi aitas teha piirivalve lennusalk.

Suuroperatsiooni läbiviimist toetas rahaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskus.