Kumbki ametkond kontrollis metallikokkuostjaid eelkõige oma kohustustest lähtuvalt: politsei võimalike metallivarguste avastamiseks, Keskkonnainspektsioon jäätmeseaduse nõuete täitmist silmas pidades.

Kogemused näitavad, et seal, kus on probleeme jäätmekäitlusnõuete täitmisega, ollakse ka altid kokku ostma varastatud metallesemeid, nagu kaevukaaned, vaskkaablid, elektri- ja kommunikatsiooniseadmete vaskdetailid.

Mitmes kokkuostukohas tuvastati loata tegevus, st võeti vastu jäätmeid, mille käitlemiseks luba puudus. Nõutavat luba omamata käideldi näiteks romusõidukeid ja akusid. Ühes kohas tuvastati jäätmete põletamine, mis on samuti jäätmekäitlusnõuete kohaselt keelatud. Puudusi leiti ka jäätmete üle arvestuse pidamises.

Keskkonnainspektsioon alustas rikkumistega seoses kaheksa väärteomenetlust ja tegi ühe suulise märkuse. Politsei alustas ühe väärteomenetluse ning leidis ühest kokkuostupunktist mitmeid esemeid, mis konfiskeeriti kriminaalmenetluse raames.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Silva Prihodko hinnangul võib ühisreidi kordaläinuks lugeda. "Kontrollitavad objektid valiti välja eelinfole tuginedes ning seetõttu olid tulemused üsna ootuspärased," ütles Prihodko.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Varmo Rein märkis, et kuna seadusest lähtuvalt viivad järelvalvet metalli kokkuostjate üle läbi nii politsei kui Keskkonnainspektsioon, on koostöö ning töö ühine planeerimine antud valdkonnas väga vajalik. „Jooksvate ja pisteliste kontrollide kõrval kavatseme kindlasti taolisi ühiseid kontrollkäike läbi viia ka tulevikus,“ sõnas Rein.