Värskest Euroopa keskkonnaseisundi aruandest selgub, et ELi koordineeritud keskkonnapoliitika on toonud kodanikele viimase viie aasta jooksul märkimisväärset kasu. Eurooplaste õhk ja vesi on puhtamad, prügilatesse ladustakse vähem jäätmeid ja ringlussevõtule pööratakse rohkem tähelepanu. Keskkonnapoliitika toetab ka töökohtade arvu suurenemist ja majanduskasvu. Kuid edust hoolimata ei püsita graafikus, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Õhu halb kvaliteet on endiselt kõige olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjus Euroopa Liidus.

Eurooplaste ökojalajälg on liiga suur

Aruandes hoiatatakse, et Euroopa pikaajalist eesmärki „Hea elu maakera võimaluste piires” (seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2020) ei ole võimalik saavutada praeguste keskkonnaalaste ja sellega seotud poliitikavaldkondade meetmetega.

Aruanne „Euroopa keskkond – olukord ja väljavaated 2015. aastal”, mille koostas Euroopa Keskkonnaagentuur, hõlmab Euroopa keskkonna integreeritud hindamist ning sisaldab ülemaailmse, piirkondliku ja riikide tasandi andmeid ning riikide võrdlusi.

Samuti käsitletakse selles olukorda järgmise viie aasta jooksul ja hiljem ning hoiatatakse keskkonnaseisundi halvenemise eest, mis mõjutab inimeste heaolu ja jõukust. Analüüsist tulenevalt soovitatakse kujundada poliitikat integreeritumalt.

Sellele üleskutsele on komisjon vastanud mitmesuguste 2015. aastaks kavandatud keskkonnaalgatustega nagu uue ja ulatuslikuma ringmajanduse õigusaktide paketi ja ookeanide majandamise tegevuskava koostamine, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia läbivaatamine ja õhu kvaliteedi paketi muutmine.

Ringmajandusest on Euroopas veel vara rääkida

Aruandest selgub, et keskkonnakaitsealased investeeringud on majanduslikult tasuvad. Ajavahemikul 2000–2011 oli keskkonnahoidlike tööstusharude kasv ELis üle 50 %. See on üks vähestest sektoritest, mis on vaatamata kriisile pidevalt kasvanud.

Lisaks osutab aruanne, et olukord jäätmekäitluses paraneb, kuigi ringmajandusest Euroopas on veel vara rääkida – liiga palju jäätmeid ladustatakse prügilatesse ning kasutamata on ringlusse võtu ja energia taaskasutamise võimalused.

Komisjoni eesmärk on seda olukorda 2015. aastal parandada ning rakendada ulatuslikku ringmajanduse paketti, et Euroopast saaks kõige konkurentsivõimelisem ressursitõhus majandus.

Lisaks jäätmemajandusele on kavas parandada olukorda ka mitmes muus majandussektoris. Ressursside suurem väärtustamine eeldab toote olelusringi kõigi etappide arvesse võtmist. See hõlmab tooraine hankimist, toote kavandamist, tootmist, jaemüüki ja tarbimist, toote parandamist ja korduskasutamist ning jäätmekäitlust ja teiseste toorainete ulatuslikumat kasutamist.

Bioloogiline mitmekesisus väheneb endiselt

Aruandes rõhutatakse, et Euroopa ei ole oma meetmetega graafikus, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, sest loomade ja taimede elu- ning kasvupaigad kaovad jätkuvalt.

Eelkõige on ohus mere bioloogiline mitmekesisus. 2015. aasta jooksul (aasta, mis on pühendatud looduskapitali hoidmisele) koostab komisjon aruande tulemustele toetudes põhjaliku aruande looduse olukorra kohta.

See on omakorda alus vahekokkuvõttele ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia kohta ja käimasolevale ELi looduskaitset käsitlevate õigusaktide hindamisele, mille eesmärk on parandada nende tõhusust ja vähendada halduskoormust.

Roheline nädal, mis on ELi suurim iga-aastane keskkonnapoliitikaalane üritus, toimub sel aastal Brüsselis 3.–5. juunini egiidi all „Loodus, meie tervis, meie heaolu”. See võimaldab mõtiskleda, kuidas saaks EL lahendada paremini looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud probleeme, et tagada jätkusuutlik pikaajaline majanduskasv ja heaolu.

Ookeanide majandamine nõuab vastutustundlikkust

Aruandes on esile tõstetud, et Euroopal on täita kahetine ülesanne: taastada ja kaitsta merede ökosüsteeme ning säilitada mere- ja rannikualade tegevuse keskne koht ELi majanduses ja ühiskonnas.

EL on seadnud eesmärgiks majandada meresid vastutustundlikult ning võtta juhtroll rahvusvahelistes ookeanide majandamist käsitlevates aruteludes. Sel aastal algatab Euroopa Komisjon ulatusliku konsultatsiooni, et kujundada komisjoni järgmisi samme ookeanide majandamiseks.

Euroopa Liit jätkab koostööd rahvusvaheliste partnerite ja ülemaailmsete institutsioonidega, nagu ÜRO, et osutatud valdkonnas võetaks ulatuslikke poliitilisi kohustusi.

Kliimameetmetega ollakse graafikus

Kliimapoliitika on hakanud tulemusi andma, kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast vähenenud 19 %, samas kui ELi majanduskasv on olnud 45 %. Taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamine on samuti käeulatuses.

Seega on EL graafikus, et saavutada kliima- ja energiapoliitika 2020. aasta eesmärkide täitmine. Aruande kohaselt ei ole olemasolevad tegevuspõhimõtted ja meetmed siiski piisavad pikaajalise eesmärgi saavutamiseks, millega nähakse ette vähendada 2050. aastaks heitkoguseid 80–95 % ning muuta Euroopa vähese CO2-heitega majanduseks.

Komisjon on juba astunud samme olukorra parandamiseks ja koostanud uued ettepanekud, et saavutada 2030. aastaks heitkoguste vähendamine 40%, nagu lepiti kokku Euroopa Ülemkogu eelmisel aastal toimunud kohtumisel.

Õhukvaliteet on senisest parem

Aruandest selgub, et õhk, mida me täna hingame, on palju puhtam kui eelmistel kümnenditel. Mitme õhusaasteaine, nagu vääveldioksiidi (SO2) ja lämmastikoksiidide (NOx) heitkogused on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud, seda peamiselt õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktide toel.

Saavutustest hoolimata on õhu halb kvaliteet siiski kõige olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjus Euroopa Liidus.

EL teeb ettepaneku muuta õhu kvaliteedi paketti, et tagada parim lähenemisviis tulemuste saavutamiseks selles valdkonnas.

Aruanne „Euroopa keskkond – Olukord ja väljavaated 2015. aastal” hõlmab terviklikku hinnangut Euroopa looduskeskkonna olukorra, suundumuste ja väljavaadete kohta üleilmses kontekstis.

Selles käsitletakse Euroopa keskkonnapoliitika rakendamist ja analüüsitakse võimalusi olemasolevate tegevuspõhimõtete muutmiseks, et saavutada 2050. aastaks seatud ELi eesmärk – hea elu maakera võimaluste piires.

Aruande koostas Euroopa Keskkonnaamet ühiselt ja tihedas koostöös Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrguga ning Euroopa Komisjoni talitustega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta