Aastaaegade vaheldumine mõjutab kõiki Maal elavaid organisme. Üldiselt arvatakse, et inimühiskonna areng on suunatud väliskeskkonnast suurema sõltumatuse poole. Ometi on aastaajalisus ehk sesoonsus inimkultuuri tugevalt juurdunud, tihti ei osata seda aga lihtsalt märgata. Näiteks on majandusteadlased täheldanud ja põhjalikult uurinud rahavoogude sesoonsust.
- Bioneeri uudised
- Siiri Silm / maateaduste ja ökoloogia doktorikool
- 5. jaanuar 2010
Asendi tõttu parasvöötmes on Eesti hea näide riigist, mida tugevasti mõjutab aastaaegade vaheldumine. Tartu ülikoolis detsembris kaitstud Siiri Silma doktoritöö uurib kolme ühiskonnanähtuse - rahvastiku paiknemise, alkoholi tarbimise ja sündide - sesoonsust Eesti ühiskonnas.
Sünnipäevi on praegusaja Eesti elanikkonna seas kõige rohkem märtsis ja kõige vähem oktoobris, rahvastikuregistri 2001. a. andmeil oli nende kuude erinevus 15%. Seega viljastutakse kõige sagedamini suvel ja kõige harvemini talvel. Huvitav on see, et veel möödunud sajandi esimesel poolel oli sündide aastaajaline rütm Eestis praegusele vastupidine: kõige rohkem lapsi sündis sügisel ja aasta lõpus, kõige vähem aga just kevad-suvel (JOONIS 1). Ilmselt on selle muutuse taga üleminek põllumajandusühiskonnalt tööstusühiskonnale ning see, et valdav osa inimesi on asunud elama maalt linnadesse. Kui taluühiskonnas oli talv aeg, kui oli vähem tööd ja mugavam vastsündinut hooldada, siis praegu on vastupidi: puhkuste aeg on suvi ja sellele ajale on nihkunud ka lapse vastsündinu-iga.
JOONIS 1. Kuu keskmise sündide arvu kõrvalekalded aasta keskmisest sündide arvust Eestis läbi möödunud sajandi. Kui sajandi algupoole sünnitati pigem aastavahetuse paiku ja vähem kevad-suvel, siis nüüdisajal toimitakse täpselt vastupidi.
Alkoholi tarbitakse Eestis ilmses kooskõlas välistemperatuuriga. Eriti selgelt järgib õhutemperatuuri muutusi õlle tarbimine (JOONIS 2), seda näitasid nii tootjate-müüjate andmed kui ka küsitlused. Uuring kinnitas, et õhutemperatuuri ja aastaaegade rütmi järgib paraku ka alkoholiga seotud liiklusõnnetuste arv.
JOONIS 2. Kuu keskmine õhutemperatuur ja kolme peamise tootja õllemüük.
Rahvastiku paiknemise uurimisel kasutati maailmas uudset mobiilpositsioneerimise meetodit: kaardistati kõik EMT võrgus 2007. ja 2008. aastal tehtud kõnetoimingute asukohad (JOONIS 3). Seda, et suviti on eestlased pigem maal ja talvel linnas, teame hästi: nüüd on aga olemas metoodika, mille abil saab rahvastiku ööpäevast, nädalast ja aastaajalist ümberpaiknemist täpsemalt jälgida ja arvudes kirjeldada.
JOONIS 3. Valdade rahvastiku aastaajalisus: mida tumedam punane, seda rohkem suureneb elanike arv suvekuudel, mida tumedam sinine, seda rohkem väheneb elanike arv suvekuudel.
Ühiskonnanähtuste aastaajalisusel pole tavaliselt üks konkreetne põhjus, võimalikud põhjused võib jaotada nelja tüüpi. Esiteks mõjutab ühiskonnanähtusi otseselt ilm: päevavalguse hulk, temperatuur, sademed jne. Teiseks on ilmast mõjutatud muud ühiskonnanähtused, näiteks aiapidamine, õuespordialad ja -harrastused, väliüritused. Kolmandaks põhjuste grupiks on traditsioonid, millele on kunagi mõju avaldanud ilm, kuid millel ei pruugi praegu ilmaga otseselt pistmist olla, nt. rahvakalendri tähtpäevad ja kombestik. Neljandaks on ilmaga seotud muutused inimese kehas, nn. bioloogiline kell, näiteks hormoonide melatoniini ja serotoniini taseme muutused, mis tekitavad talvise väsimuse ja tärkava õnnetunde kevadel.
Nagu eeltoodud sündimuse näitestki näha, ei ole ühiskonnanähtuste aastaajalisus ajas ja ruumis sugugi püsiv. Selle alusmehhanisme tundes on võimalik planeerida meie elukeskkond ja ühiskonnaelu loodusega paremini kooskõlas olevaks, seekaudu ka jätkusuutlikumaks. Looduse rütme eirav tegevus on üldjuhul väga energiakulukas – kuigi sellega harjunud olles ei pruugi me seda teadvustada.
Siiri Silma doktoritöö valmis inimgeograafia erialal prof. Rein Ahase juhendamisel. Töö ise koos eestikeelse lühikokkuvõttega: http://dspace.utlib.ee
Sünnipäevi on praegusaja Eesti elanikkonna seas kõige rohkem märtsis ja kõige vähem oktoobris, rahvastikuregistri 2001. a. andmeil oli nende kuude erinevus 15%. Seega viljastutakse kõige sagedamini suvel ja kõige harvemini talvel. Huvitav on see, et veel möödunud sajandi esimesel poolel oli sündide aastaajaline rütm Eestis praegusele vastupidine: kõige rohkem lapsi sündis sügisel ja aasta lõpus, kõige vähem aga just kevad-suvel (JOONIS 1). Ilmselt on selle muutuse taga üleminek põllumajandusühiskonnalt tööstusühiskonnale ning see, et valdav osa inimesi on asunud elama maalt linnadesse. Kui taluühiskonnas oli talv aeg, kui oli vähem tööd ja mugavam vastsündinut hooldada, siis praegu on vastupidi: puhkuste aeg on suvi ja sellele ajale on nihkunud ka lapse vastsündinu-iga.
JOONIS 1. Kuu keskmise sündide arvu kõrvalekalded aasta keskmisest sündide arvust Eestis läbi möödunud sajandi. Kui sajandi algupoole sünnitati pigem aastavahetuse paiku ja vähem kevad-suvel, siis nüüdisajal toimitakse täpselt vastupidi.
Alkoholi tarbitakse Eestis ilmses kooskõlas välistemperatuuriga. Eriti selgelt järgib õhutemperatuuri muutusi õlle tarbimine (JOONIS 2), seda näitasid nii tootjate-müüjate andmed kui ka küsitlused. Uuring kinnitas, et õhutemperatuuri ja aastaaegade rütmi järgib paraku ka alkoholiga seotud liiklusõnnetuste arv.
JOONIS 2. Kuu keskmine õhutemperatuur ja kolme peamise tootja õllemüük.
Rahvastiku paiknemise uurimisel kasutati maailmas uudset mobiilpositsioneerimise meetodit: kaardistati kõik EMT võrgus 2007. ja 2008. aastal tehtud kõnetoimingute asukohad (JOONIS 3). Seda, et suviti on eestlased pigem maal ja talvel linnas, teame hästi: nüüd on aga olemas metoodika, mille abil saab rahvastiku ööpäevast, nädalast ja aastaajalist ümberpaiknemist täpsemalt jälgida ja arvudes kirjeldada.
JOONIS 3. Valdade rahvastiku aastaajalisus: mida tumedam punane, seda rohkem suureneb elanike arv suvekuudel, mida tumedam sinine, seda rohkem väheneb elanike arv suvekuudel.
Ühiskonnanähtuste aastaajalisusel pole tavaliselt üks konkreetne põhjus, võimalikud põhjused võib jaotada nelja tüüpi. Esiteks mõjutab ühiskonnanähtusi otseselt ilm: päevavalguse hulk, temperatuur, sademed jne. Teiseks on ilmast mõjutatud muud ühiskonnanähtused, näiteks aiapidamine, õuespordialad ja -harrastused, väliüritused. Kolmandaks põhjuste grupiks on traditsioonid, millele on kunagi mõju avaldanud ilm, kuid millel ei pruugi praegu ilmaga otseselt pistmist olla, nt. rahvakalendri tähtpäevad ja kombestik. Neljandaks on ilmaga seotud muutused inimese kehas, nn. bioloogiline kell, näiteks hormoonide melatoniini ja serotoniini taseme muutused, mis tekitavad talvise väsimuse ja tärkava õnnetunde kevadel.
Nagu eeltoodud sündimuse näitestki näha, ei ole ühiskonnanähtuste aastaajalisus ajas ja ruumis sugugi püsiv. Selle alusmehhanisme tundes on võimalik planeerida meie elukeskkond ja ühiskonnaelu loodusega paremini kooskõlas olevaks, seekaudu ka jätkusuutlikumaks. Looduse rütme eirav tegevus on üldjuhul väga energiakulukas – kuigi sellega harjunud olles ei pruugi me seda teadvustada.
Siiri Silma doktoritöö valmis inimgeograafia erialal prof. Rein Ahase juhendamisel. Töö ise koos eestikeelse lühikokkuvõttega: http://dspace.utlib.ee
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
