„Varem on geneetika praktilisest poolest osa saanud vaid need koolid, millel on õnn asuda ülikooli lähedal. Kunagi varem pole aga Eestis korraldatud geneetika õppepäevi, millest saaksid osa võtta koolid üle Eesti,” ütles AHHAA geeniõppepäeva koordinaator Mari Järve. “Usun, et õppepäevad aitavad geneetikat õpilastele huvitavamaks ja arusaadavamaks muuta.“

Ühepäevaseid praktikume juhendavad Tartu Ülikooli geenitehnoloogia, molekulaarbioloogia ja biokeemia doktorandid. Päeva jooksul uuritakse vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas DNA-d tegelikult uuritakse, kas kõigi inimeste DNA on ühesugune? Lisaks analüüsitakse praktikumides erinevate inimeste DNA järjestusi.

Kriminalistika praktikumis lahendatakse juhtumit, kus on kaks kuriteopaigalt kogutud DNA-proovi ja kolme kahtlusaluse DNA-proovid. Neid võrreldakse omavahel, et teada saada, kas mõni kahtlusalustest võib olla süüdlane.

HIV retseptori praktikumis analüüsib iga osaleja omaenda DNAd. Inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HI-viirus nakatab immuunsüsteemi rakke. Aastate pärast ei suuda organism end enam haigusetekitajate eest kaitsta ja lõpuks saabub surm mingi nakkuse tõttu. Praegu pole HIV-nakkuse vastu ravi. Mõned inimesed on aga mõnede HI-viiruse tüvede suhtes immuunsed. Praktikumis tehakse kindlaks, kas mõnel osalejatest on DNA mutatsioon, mille tõttu ta ei nakatu mõnede HI-viiruse tüvedega.

Praktikumides kasutatakse Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi laborivarustust. “Oleme väga tänulikud lahketele laenajatele, kellel on kiiduväärt suhtumine, et järelkasvu tuleb harida,” ütles AHHAA juhatuse liige Andres Juur. “Aparatuuri kalliduse tõttu on arusaadav, et koolidel puudub võimalus taolisi praktikume oma jõududega läbi viia. Üksainus automaatpipett maksab üle 100 euro ja üht DNA lõiku paljundada võimaldav PCR-i masin, milliseid on õppepäevadel kaks, umbes 6400 eurot.”

Kui õppepäevad lähevad edukalt on Teaduskeskus AHHAAl plaanis sügisel õppepäevi korrata.