Ehitusturg on olnud ebastabiilne juba viimased poolteist aastat. Põhjuseks nii hinnatõus, tööjõuprobleemid, aga ka materjalide tarneraskused, leiab Alo Nõmmik. Mis on aga edukate ettevõtete taga, kes suudavad olukorra kiuste planeeritud arendused lõpuni ehitada?

Ehitushinnad on alates selle aasta kevadest kallinenud tänaseks umbes kolmandiku ja hinnatõus tõenäoliselt jätkub. See on toonud kaasa olukorra, kus mõni arendaja on lükanud ehitamist edasi lootes, et hinnad alanevad või stabiliseeruvad ning mõni on ebakindlas olukorras arendamisest sootuks loobunud ja pannud projekti müüki.

Alo Nõmmiku sõnul on ehitussektori suurimaid muresid hetkel kallinenud materjalide hinnad ja seegi, kas need saab kätte õigel ajal. „Ehitustoorme hinnad on tõusnud pandeemiast tuleneva ajutise majandusseisaku toel lühikese ajaga kiiresti väga kõrgele, lisaks esineb tõsiseid probleeme ehitusmaterjalide logistika ja kättesaadavusega ning löögi on andnud ka tootjate laovarude väiksus või koguni nende puudumine. Paljud tootjad ei suuda pandeemiast pihta saanuna ka oma tootmisvõimsusi taastada,“ selgitas Nõmmik.

Raskusi põhjustab veel inflatsioon. „Ehitussektori lepingud on pikaajalised ning nende allkirjastamisel on väga järske muutuseid hinnas, mida oleme nüüd viimase pooleteise aasta jooksul kogenud, keeruline ette prognoosida ning tõenäoliselt peavad ehitajad sellises olukorras võetud riskid oma kasumi arvelt kinni maksma,“ rääkis Nõmmik.

Nõmmiku sõnul pole kuhugile kadunud probleemid tööjõuga, vaid need on pigem süvenenud. „Üldist ehitushinna kasvu mõjutab üha suurenev nõudlus ehitajate järgi. Pandeemiatingimustes on olnud teistest riikidest pärit tööjõu kasutamine oluliselt keerulisem ning seetõttu tuleb nii kohalike, kui ka välistalentide meelitamiseks leida pidevalt uusi meetodeid, millest üks on kõrgem palk.“

Ehitajad peavad kiiresti kohanema

Äripäeva viimases konkurentsiraportis efektiivsete ehitus- ja arendusettevõtete seas teise koha saavutanud Kaamos Ehituse juht tõdes, et raskel ajal aitavad ehitusi töös hoida õiged läbimõeldud otsused. „Segases olukorras on paratamatult eelis sellel, kes kohaneb kiiresti ja on muutusteks paremini valmis,“ kinnitas Nõmmik.

Kindlasti nõuavad raskemad ajad meeskonnalt suuremat pingutust. „Tihe koostöö ja pikemalt planeerimine annavad paremaid võimalusi projekte töös hoida ning kasutada materjale, mida on võimalik õigeaegselt kätte saada,“ sõnas Nõmmik. 

Ta lisas, et reeglina suutsidki edukamad ettevõtted olukorraga kohaneda, sest kinnisvara nõudluse langus oli lühiajaline ning suuri plaane muutma seepärast ei pidanud. „Ise panime rohkem rõhku uute projektide ettevalmistamisele, mis võtab rohkem aega ja nõuab vähem raha. Sisendhindade tõus sundis meidki korterite hindu tõstma, kuid uute projektide käivitamisel on sellest hoolimata klientide huvi olnud pigem väga suur, mis omakorda näitab, et kliendid usaldavad meid ja seda põhjusega, et me ehitame oma arendused alati lõpuni,“ ütles Alo.

Millal ehitusmaterjalide hind ja kättesaadavus Eestis stabiliseerub, on Nõmmiku sõnul keeruline prognoosida. „Turumajandus ehk pakkumise ja nõudluse suhe paneb lõpuks paika, mis juhtub sisendhindadega järgmise kuue kuu kuni aasta jooksul. Kiire hinnatõusu ja ehitussektori probleemide valguses on pikemat plaani täna kindlasti oluliselt keerulisem teha, kuid sellest hoolimata on meil plaanid tehtud ning kindel eesmärk need ellu viia.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta