Kliimastreigi korraldanud noored ei istu käed rüpes. Igareedene meeleavaldus Riigikogu hoone ees on saanud juba traditsiooniks. 12. aprillil on plaanis nn. Baltimaade kliimakett, kus meelt avaldavad noored ka teistes Balti riikides. Sellel reedel kogunetakse jälle Riigikogu hoone ette.Loe noorte sõnumit siit:

  • Kliima
  • 3. aprill 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Hoolimata mitmetest kliimakokkulepetest on tegelikult muutunud vähe. Emissioonide tasemed on jätkuvalt tõusuteel, naftat ja põlevkivi põletatakse endistviisi ning meie tulevik endiselt ohus. Seetõttu peame me oma tuleviku nimel asuma tegutsema kohe! Meie, noored, ei saa muuta valitsuse otsuseid, kuid saame nõuda, et kliimakriisi lahendamine võetaks prioriteediks number 1! Meie oleme tulevik. Me saame edukad ja õnnelikud olla ainult maailmas, mis on veel elamiskõlblik. Peame tegutsema kiirelt, otsekui põlevas majas, sest see on olukorra reaalsus - Maa on meie ainuke kodu ja see on leekides.

Ühine Baltimaade Kliimaketiga ja aita meil ellu viia suurim noorte juhitud kliimaaktsioon, mida Baltimaades eales nähtud!

Lisa profiilipildi raam
TALLINN
TARTU
RIGA
VILNIUS

Miks streikida? Me tahame, et kliimakriisiga tegeletaks, ja kohe!

Viimased viis aastat on olnud kõige kuumemad aastad alates globaalse temperatuuri mõõtmise algusest[1]. NASA teadlaste analüüs näitas, et võrreldes 1880. aastaga on globaalne temperatuur tõusnud umbes 0,8 °C võrra (1,4 °F). See ei pruugi näida kuigi suure tõusuna, kuid  on viinud meie planeedi haprad loodussüsteemid tasakaalust välja ning endaga kaasa toonud rekordilised kuumalained, põuad ning metsatulekahjud ka kõige uskumatutes paikades nagu näiteks Lapimaal[2]. Maailmameres kõige mitmekesisema elukooslusega korallrahud on kadumas ning seda juba enne eelmise suve rekordilist kuumalainet Austraalias. [3,4] Poolustel sulavad Saaremaa-suurused jääpangad.

Mitmed uuringud on jõudnud samale järeldusele - kui me tahame vähendada kliimakatastroofi mõju, siis peab globaalse temperatuuri tõus piirduma 1,5 kraadiga (°C). Meil on tegudeks aega veel vaid 11 aastat. Kui me soojenemise piiramisega toime ei tule, muutub maailm tundmatuseni. Välja sureb lugematul arvul looma- ja taimeliike, viljaikaldused ja veepuudus muutuvad igapäevasteks nähtusteks ning tõusev merevesi matab enda alla meie rannikud. [5,6]

Meie nõudmised:

1.Kliimakriisiga tegelemine ja keskkonnahoid peab olema Eesti poliitikas prioriteet. See peab kajastuma ka kõigi erakondade programmides ning lahenduste osas tuleb jõuda ühiskondlikule kokkuleppele.
2.Võimukandjad nii Eestis, mujal Euroopas kui ka maailmas laiemalt, peavad astuma konkreetseid samme, et globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 kraadi murdepunkti ning noortele oleks kindlustatud turvaline tulevik.
3.Valitsus peab esitama plaani, mida selle eesmärgi saavutamiseks teha kavatsetakse, ja mida nad oleksid kohustatud täitma. Sellega seoses tuleb Eestis lõpetada põlevkivi kaevandamine ja kasutamine elektrienergia tootmisel ning minna üle taastuvenergiale nii kiiresti kui võimalik.

#FridaysForFuture
#Youth4climate
#BalticClimateChain

[1] https://uk.reuters.com/article/uk-climatechange-temperatures/2017-was-second-hottest-year-on-record-after-sizzling-2016-report-idUKKBN1ET1L3
[2] https://www.theguardian.com/world/2018/jul/30/the-swedish-town-on-the-frontline-of-the-arctic-wildfires
[3] https://www.theguardian.com/environment/2018/dec/02/world-verge-climate-catastophe
[4] https://www.news.com.au/technology/environment/roads-melt-as-heatwave-escalates-across-parts-of-australia/news-story/ea23d38d583ccafa24c6a42b9574b06f
[5] https://climate.nasa.gov/news/2458/why-a-half-degree-temperature-rise-is-a-big-deal/
[6] https://www.theguardian.com/environment/2018/oct/08/global-warming-must-not-exceed-15c-warns-landmark-un-report

Sarnased artiklid