20. detsembril toimus traditsiooniline igareedene kliimastreik hoopis teises võtmes, teisel ajal ja kohas. Aktivistid kogunesid Tallinna Kaubamaja ette, kus loeti ette ka alljärgnev tekst. Tasub kaasa mõelda, ega me pole jõuludeks mõttetult kokku ostnud asju mida me ei vaja. Olin tunnistajaks, kuidas mu kodupoes mitmed vanemad inimesed ostsid kokku tõelist disainiõudust - tassi, mille külge oli alaliselt kinnitatud pehme mänguasi. Seda tassi pole võimalik pesta ega sellest normaalset juua. Kingitusena jääb see heal juhul kapiriiulile tolmuma või läheb päev pärast jõule prügikasti. Aga loeme, mida on noortel öelda.
- Tarbimine ja tervis
- Fridays for Future Estonia
- 24. detsember 2019
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Deklaratsiooni eesmärk: Aidata kuulajal mõista, kuidas tema käitumine jõulude ajal saab mõjutada keskkonnaga toimuvat.
Me oleme siin täna, selleks, et juhtida tähelepanu üle maailma ulatuvale kliima- ja keskkonna katastroofile. Varsti on käes jõuluaeg. Jõulud sümboliseerivad rahu ja üksteisest hoolimist. Kuid paraku ei saa me olla rahus. Meie elu toetavad loodussüsteemid on tasakaalust välja löödud.
Mägiliustike veevarud on vähenemas. 1,9 miljardit inimest seisab üsna pea silmitsi joogivee kriisiga. See on veerand kogu Maa elanikkonnast. Sel suvel kogesid 100 miljonit inimest Indias, mida tähendab päevi olla joogiveeta. Mitmed Maa piirkonnad on juba tänaseks elamiskõlbmatuks muutunud.
Tšiili, mitmed Aafrika ja Austraalia piirkondade elanikud kannatavad enneolematu põua käes. See ei ole mööduv nähtus, vaid uus reaalsus, mis jääb kestma aastakümneteks. Kus varem oli elu, seal täna seda enam ei ole. Kesk-Euroopa inimestele sai sel suvel osaks sadu rekordeid purustav kuumalaine.
Eestis on lumekattega päevi jäänud keskmiselt 33 päeva aastas vähemaks võrreldes eelmise sajandi keskpaigaga. See on tervelt kuu võrra vähem aega, mil meie talvele annab jumet lumikate ja põhjamaine kargus. Meie põldudel on viljakülvi- ja saagikoristusaeg liikunud ligi kolm nädalat aasta alguse poole. Mitte miski ei garanteeri, et saame toitu kasvatada samal viisil, nagu oleme teinud seda siiani. Tõendid osutuvad vastupidises suunas.
Mida me täna näeme? Jõuludest on saanud tarbimispüha. Jõulutuled pannakse üles iga nurga peal. Ülesöömisest on saanud kultuurne nähtus. Liigsete kingituste ostmine enesele ja teistele on uus normaalsus. Poed meelitavad enneolematute allahindlustega. Raadios, teles, tänaval - kõikjal karjub reklaam: "OSTA! SINA oled eriline, OSTA, aeg on eriline."
Liigne tarbimine ja loodusressursside hoolimatu kasutamine on toonud meid katastroofi äärele. Kui soovime, et ka meie lastel oleks rahulikud jõulud, siis praegusel kursil jätkamine ei tule kõne alla.
Käesolev olukord nõuab küsimust: kuidas edasi? Ettevõtted toodavad siis, kui selleks on nõudlus. Kui meie jätame ostmata, siis anname sellega signaali, et ei ole vaja nii palju toota. Selle asemel, et kinkida lähedastele ebavajalikku kraami, mis seisma jääb, jaga temaga oma aega. Kingi lähedastele oma kohalolu.
Teineteise lähedus ja tunne, et meist hoolitakse on see, mida me kõik otsime. Ükski kink ega maiustus ei saa seda tunnet asendada. Uuringud on näidanud, et vähem osta on mõistlik. Kui ostetakse vähem, siis omatakse ka vähem ja eluga rahulolu on suurem. Ja kui tõesti soovid kaaslasele jõuludeks kinki teha, siis tee seda mõtestatult.
Tee kink, millest on kasu pikkadeks aastateks. Kingi kohalikku ja kodumaist - me ei pea toetama korporatsioone, kelle lelud valmistatakse teisel pool planeeti. Kingi kohalikku käsitööd. Kingi kogemusi. Võta aega ja mine perega loodusesse! Soovime kõigile julgust vaadata iseendasse ja küsida, mis päriselt meie jaoks väärtuslik on.
Soovime teile austust emakese looduse vastu. Soovime teile tarbimisvabu jõulupühi.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta