Kolme nädala eest õpetasid BEFi spetsialistid Bioneeris, kuidas valida šampoone ja dušigeele. Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar otsustas seepeale uurida, kas tavalisest poest üldse on võimalik leida ohutuma koostisega šampoone. Alguses lihtsa poeskäiguna planeeritud ettevõtmine kasvas ootamatult mitmepäevaseks kemikaalide uurimiseks.

Olukorrast ülevaate saamiseks külastas Katrin Jõgisaar Tallinnas kolme suurt kaubanduskeskust: Ülemiste Rimit, Sikupilli Prismat ja Järve Selverit. Valikusse jäid šampoonid, mida soovitasid kaupluste esindajad, mis olid märgistatud kui ohutum valik (keskkonnasõbralik, parabeenivaba, SLS-vaba, allergikute toode, säilitusaineteta, ökotoode vms) ja mida müüdi eraldi loodustoodete osakonnas.

Kolmest kaubanduskeskusest said valituks kokku 40 erinevat šampooni. Bioneeri toimetaja lootis, et šampoonide koostiste kohta on veebis info olemas. Paraku see nii ei olnud.

Guugeldades võis leida lehekülgede kaupa tootetutvustusi (üks imepärasem kui teine), kuid koostisainete loetelu oli leitav vaid mõne üksiku šampooni kohta. Puuduliku ettevalmistusega ja ilma keemikuhariduseta tundus supermarketi virr-varris kümnete pudelite vahel orienteerumine  liigagi keeruline. Tuli leida lahendus!

Ei jäänud muud üle, kui pildistada üles kõikide valikusse jäänud šampoonide koostised ja teha fotode abil kodutööna neist tabel. Kolmest suurest poest leitud neljakümnes šampoonis oli kokku 294 erinevat koostisainet, mis tähendas seitset uut koostisainet iga üksiku šampooni kohta. Seda oli üllatavalt palju.

Tavalisel tarbijal, keda (erinevalt ajakirjanikust) fotoaparaadiga poodi ei lasta, on leti ees seistes vägagi keeruline teha kindlaks, milline on talle sobivaim toode. Isegi ajakirjanikul on poodi pildistama pääsemine paras katsumus: tuleb ennast mitut moodi registreerida, kellaajast kinni pidada ja pildistamissoovi põhjendada. Kui tarbija tahab ilma suuremate sekeldusteta enda tarbeks tooteid pildistada, peab ta seda tegema salaja (näiteks telefoniga). 

Kemikaalidetektiiv asub tööle

Osadel šampoonidel (nt Natura Siberica, La Coupe Orgnx ja Mediterraneo) olid koostisained peaaegu loetamatud: väikeses kirjas, halvastiloetava värviga, templeid täis, üle kleebitud, liiga läikivad jms.

Mõnel juhul olid etiketid lausa eksitavad. Näiteks DKS šampoonil oli märge, et see ei sisalda parabeene. Eestikeelne tõlge väitis eksitavalt, et šampoonis pole säilitusaineid.  Säilitusainena kasutatakse DKS šampoonis fenoksüetanooli (phenoxyethanol).

Naobay šampooni (katse kõige kallim toode) eestikeelsel etiketil olid aga märgitud valed koostisained. Etiketilt võis lugeda, et toode sisaldab Cotu Kola ekstrakti. Guugeldades selgus, et nimetus "Cotu Kola" tähistab aasia vesinaba (Centella asiatica), mida toote koostisest leida polnud võimalik. Selle asemel oli koostises hoopis hariliku aaloe (Aloe barbadensis) lehtedest tehtud mahl.

Katrin Jõgisaar võttis abiks Bill Stathami raamatu „Vaata oma ostukorvi“, kosmeetikaandmebaasi „Skin Deep“, Bioneeris ilmunud BEFi spetsialistide artikli kosmeetikas leiduvate ohtlike ainete kohta, Vikipeedia ning eestikeelsete taimenimede andmebaasi. Ainetele eestikeelsete nimetuste andmisel oli abiks EUR-Lex andmebaas.

Sõelale jäid 50 potentsiaalselt ohtlikku ainet, mida vähemalt ühes allikatest ohtlikuks nimetati.  Välja jäid need ained, mida nimetati ohututeks või mille kohta andmeid leida ei õnnestunud.

Autor ei välista, et mõned ained on jäänud käsitlemata. Olete oodatud oma teadmisi jagama!

50 ainet jagunesid omakorda ohtlikkuse alusel kaheks: ained, mida tasub vältida (tabelis punased, nimekirjas alla joonitud) ja ained, mille suhtes tasub olla ettevaatlik (tabelis mustad, nimekirjas paksus kirjas).

Et hindamine lihtsamalt kulgeks jagas toimetaja 50 ainet kolme suuremasse gruppi: säilitusained, lõhna- ja värvained ning kõikvõimalikud muud ained. Mõne aine puhul oli keeruline hinnata, kuhu see täpsemalt kuuluma peaks. Näiteks bensüülalkohol (benzyl alcohol), mida paljud šampoonid sisaldavad, on nii allergeenne lõhnaaine kui säilitusaine.

Lõhnavaba šampooni tuleb otsida tikutulega

Allergikutele ja tundlikuma nahaga inimestele valmistavad tihtilugu probleeme lõhnaained. Valitud šampoonides leidus 20 erinevat potentsiaalselt ohtlikku lõhnaainet.

Ökošampooni ostmine ei tähenda koheselt, et lõhnaaineid pole, pigem neid on. Ökošampoonides on lihtsalt osad koostisained mahedad.

Paljude šampoonide etikettidel on märge „parfum“, „aroma“ või „fragrance“, mis tähistab lõhnaainet. Paraku ei selgita selline märge, millist konkreetset lõhnaainet kasutatakse. Bioneer soovitab olla ettevaatlik kõikide šampoonide suhtes, kus koostisaineid lahti ei seletata. Üldmõistet lõhnade kohta ei kasutanud Avalon Organics.

Lõhnaained ei ole šampoonides hädavajalikud koostisosad, seetõttu tasub nende osas jääda kriitiliseks. Lõhnaaineid lisatakse, et saavutada meeldivam lõhn ning muuta toode ostjatele ihaldusväärsemaks.

Lugege lisa lõhnaainete kohta! 

Asovärvid ja mahekoostisained samas šampoonis

Ka värvained ei ole šampoonides hädavajalikud, seetõttu tasub nende osas jääda ettevaatlikuks. Värvaineid lisatakse tarbijate ostma meelitamiseks.

Värvaineid seostatakse allergia ja astmaga. Ka Natura Siberica sari sisaldas värvainet, aga uurimise käigus selgus, et tegemist on ohutu taimse pigmendi klorofülliga.

Lugege lisa värvainete kohta! 

Parabeenivaba ei tähenda säilitusainetevaba

Säilitusained on vajalikud, et pärssida bakterite, seente ja muude mikroorganismide vohamist kosmeetikatoodetes. Kosmeetikatootjate väitel oleks ilma säilitusaineteta kosmeetikatoodete realiseerimisaeg vaevu mõne kuu pikkune ja selle ajaga tooteid turustada ning ka ära kasutada on sageli võimatu. Kuni tarbijad ei hoia oma kosmeetikatooteid külmkapis, kasutavad kosmeetikakompaniid säilitajaid edasi.

Oma tervise säästmise nimel, tasub tarbijatel eelistada leebemaid ja uuritumaid säilitajaid sisaldavaid tooteid. Säilitusainetest tasub vältida parabeene, kuna selle ohtlikkuse või ohutuse osas pole veel üksmeelele jõutud.

Leebemad asendajad parabeenidele on greibiseemneekstrakt (grapefruit seed extract), fenoksüetanool (phenoxyethanol), kaaliumsorbaat (potassium sorbate), naatriumbensoaat (sodium benzoate), alkohol (alcohol) jne. Ükski šampoon parabeene ei sisaldanud. Enamik šampoone kasutavad leebemaid säilitajaid.

Tasub meeles pidada, et kaaliumsorbaat (potassium sorbate), mida kasutatakse leebema säilitusainena, ei pruugi sobida aspiriini suhtes allergilistele inimestele. Kas šampoonides on kaaliumsorbaati, seda võite uurida šampoonisarju tutvustavatest pikematest artiklitest (vt. artikli alguses  kasti "Valik tehtud!")

Lugege lisa säilitusainete kohta! 

Veel palju muud

Kõik 40 šampooni olid ilma puhastusaine naatriumlaurüülsulfaadi ehk SLSita. SLS on tuntud kui naha ja limaskestade ärritaja.

Osad šampoonid sisaldasid SLSi asemel ammooniumlaurüülsulfaati ehk ALSi (ammonium lauryl sulfate) või naatriumlaurüüleetersulfaati ehk SLESi (sodium laureth sulfate). Ainetel on enam-vähem sarnane mõju.

Mitmete šampoonide etikettideile on märgitud kolm PEG-ühendid. PEG-ühendid võivad olla saastunud 1,4-dioksaaniga, etüleenoksiidiga, plii või arseeniga, mistõttu võivad olla inimestele kantserogeensed ja toksilised. Häirivad naha loomulikku niiskustasakaalu.

Erinevaid muid aineid oli šampoonides mitmeid. Lähemat infot saab konkreetsete šampoonide kohta šampoonide tutvustustest (vt. linkidega kasti teksti alguses).

Lugege lisa muude ainete kohta šampoonides! 

Eksperiment untsus! Kas ikka on?

Eksperimendi eesmärgiks sai võetud ohutuma šampooni leidmine. Paraku ei õnnestunud Bioneeri toimetajal  "ideaalset" šampooni leida.

Ilma ühegi potentsiaalselt ohtliku aineta šampooni supermarketites müügil polnud, ent olukord ei ole lootusetu. Müügil on mitmed šampoonid, milles tervisele ja keskkonnale ohtlikumad koostisosad on asendatud leebematega.

Olgem ausad, on üsna naiivne loota, et kuude kaupa poeriiulil seisev ja meie niiskes vannitoas kasutust leidev toode saaks olla lõpuni leebe koostisega. Sel juhul hakkaksid tootes vohama ka kõikvõimalikud mikroorganismid. Ka juuksed tuleb puhtaks saada. Lahendus peitub pigem kompromissis.

Tulemused seinast-seina

Koostise poolest paistavad silma Down Under Natural’s NUDE šampoonid (al. 3,59€/325ml), kuna neis ei kasutata ühtegi ainet, mida peaks kindlasti vältima. Sarjas kasutatakse küll teadmata lõhnaainet, aga nii on see kahjuks enamikes šampoonides. TOIMETAJA VALIK!

Testi üllatajaks sai uuenenud koostisega kodumaine sari „Puhas Loodus“. Sarja kahte šampooni (päevalille ja mustsõstra šampooni) võib senisest oluliselt paremaks pidada. Nimetatud šampoonid ei sisalda värvaineid, silikoone, parabeene ning allergiat tekitavaid lõhnaaineid. Koostisesse pole märgitud ka SLSi, SLESi ega ALSi. SLS on asendatud SCSiga (sodium coco-sulfate), mida peetakse leebemaks. Sari sobib ka hinnatundlikumale tarbijale, kes on ökošampoonide ostmisest nende kõrge hinna tõttu loobunud (al. 1,99€/250ml).

Puhas Loodus sarja greibišampoon on kahjuks mitmete allergeensete lõhnaainetega, seda soovitada ei saa. Osad Puhas Loodus sarja šampoonid jäid riiulile, kuna müüja ütles, et tegemist on vana partiiga, millel on vana koostis.

Allergikutele mõeldud šampoonid (LV al. 3,69€/200ml ja Neutral al. 3,19€/250ml) sisaldavad vähe erinevaid koostisaineid, lõhnaained puuduvad neist sootuks, aga kahjuks kasutatakse neis puhastusainena SLESi, millest soovitatakse hoiduda, kuna see ärritab nahka.

Testi põrujaks võib nimetada Mediterraneo maheoliiviõliga šampooni (al. 9,9€/300ml), milles leidus tervelt 19 potentsiaalselt ohtlikku ainet. Toote koostisest võib leida näiteks kolm PEG-ühendit, asovärvid ja hulgaliselt allergiat põhjustada võivaid lõhnaaineid.

Allergikutel ja tundliku nahaga inimestel soovitab Katrin Jõgisaar olla ettevaatlik ka Avalon Organics sarja toodetega, kuna need sisaldavad paljud allergeensed lõhnaained.

Orto toodete puhul üllatas ebameeldivalt, et lastele mõeldud sari „Puhas Limpa“ sisaldab mõningaid probleemseid aineid, mida Puhas Loodus sarjas polnud, näiteks PEG-ühendeid, kuigi rohelist koostist lubatakse ka siin. Tasub kaaluda lapsele mõne muu seebi või šampooni ostmist. Puhas Limpa on testi kõige soodsama hinnaga sari (al. 1,99€/300ml).

Kõõmavastased šampoonid erinevates sarjades on reeglina naha suhtes karmima koostisega, ehk neis on enam potentsiaalselt ohtlikke aineid.

Hüva nõu!

Sama sarja erinevad šampoonid võivad olla koostiselt vägagi erinevad. Silti peab lugema ka juhul, kui sarja teist šampooni on juba kasutatud.

Ohutud kosmeetikavahendid leiate toidukapist. Õppige pead pesema näiteks munaga või leivaga.

Vaadake Bioneeri rubriiki "OHTLIKUD AINED TARBETOODETES".

Kosmeetikatoodete sõnaseletusi.

* 26 lõhnaainet, mida kosmeetikatoodetes peaks vältima ning mis on kohustuslik toote etiketile märkida (kõik muud lõhnaained kuuluvad üldnimetuse ’lõhnaaine’ või ’parfüüm’ või ’aroomiaine’ alla): Amyl Cinnamal, Amylcinnamyl Alcohol, Alpha-Isomethyl Ionone, Anise Alcohol, Benzyl Alcohol, Benzyl Benzoate, Benzyl Cinnamate, Benzyl Salicylate, Butylphenyl Methylpropional, Cinnamal, Cinnamyl Alcohol, Citral, Citronellol, Coumarin, Eugenol, Evernia furfuracea (halli karesambliku) ekstrakt, Evernia prunastri (kollase lõhnasambliku) ekstrakt, Farnesol, Geraniol, Hexyl Cinnamal, Hydroxycitronellal, Hydroxyisohexyl-3-Cyclohexene Carboxaldehyde, Isoeugenol, Limonene, Linalool, Methyl-2-Octynoate. ALLIKAS: Bioneer „Kuidas valida šampoone ja dušigeele?“ 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta