Ravimi tootjad teevad uuringuid, et tuvastada aeg, kui kaua ravimid mingite kindlate pakenditega säilivad. Uuringutulemuste põhjal määratakse ravimite kõlblikkusaeg ja säilitustingimused

Mõlemad märgitakse pakendile. Kõlblikkusaeg on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud tingimustel. Kõlblikkusaja ületanud ravimeid ei tohi tarvitada. 

Aja jooksul võivad ravimiga toimuda mitmed muutused: toimeaine laguneb, selle tagajärjel väheneb ravimis toimeaine sisaldus ning võivad tekkida erinevad lisaained. Vanade ravimite tarvitamine tõstab riski ravimiresistentsuse tekkeks, haigus võib jääda ravita või põhjustavad vanad ravimid hoopis halva enesetunde.  

Kõlblikkusaega tasub enne kasutamist kontrollida nii alles hoitud retseptiravimitel kui ka käsimüügi toodetel (nt siirupitel, peavalutablettidel, nohurohtudel). Enamasti ei ole ravimis toimunud muutusi võimalik palja silmaga kindaks teha. 

Paljud tarbijad ravimite säilitamise tingimusi ei uuri, kuigi seda on mõistlik teha. 

Alles tuleks hoida ravimi pakendis olev infoleht. Kui infoleht on kadunud või kui on vaja täiendavat teavet, leiab selle alati ravimiameti ravimiregistrist

Ravimiregister on riiklik register, kust leiate teavet kõigi Eestis müügil olevate ravimite (humaanravimidveterinaarravimideritoidud) ning nende erinevate pakendite kohta. 

Euroopa Liidu tsentraalse müügiloaga ravimite kohta leiab lisainfot Euroopa Komisjoni (PHARMACEUTICALS - COMMUNITY REGISTER) või Euroopa Ravimiameti (European Medicines Agency European Union agencies network) vastavatest registritest.

2005. aasta 1. märtsil hakkas kehtima ravimiseadus ja sellest tulenev sotsiaalministri määrus "Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord", mille järgi on apteekidel kohustus vastu võtta iganenud või kasutuseta jäänud ravimeid. Ravimiseadus ütleb, et lisaks jäätmeluba omavatele isikutele peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek. Kõlbmatute narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tarbijatelt vastuvõtmise õigus on ainult nimetatud ainete käitlemise õigust omaval apteegil. Eraisikutelt võetakse ravimid vastu tasuta.

Jäätmeseadus ütleb, et sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Vanade või kasutuseta ravimite puhul on eraldamine teostatav ja lihtne, kuna apteeke on oluliselt rohkem kui ohtlike jäätmete kogumispunkte. 

Loe Bioneerist lisa!

Kasutatud materjalid

  1. Riigiteataja 1.03.2005 "Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord"
  2. Riigiteataja 01.05.2004 "Jäätmeseadus"
  3. Riigiteataja 16.12.2004 "Ravimiseadus"
  4. Ravimiamet 25.01.2017 "Ravimite hävitamine"
  5. Ravimiamet 24.10.2017 "Kõlbmatute ravimite käitlemine"
  6. Ravimiamet 25.01.2017 "Ravimite hävitamine"
  7. Ravimiamet 08.02.2017 "Ravimiregister"
  8. Ravimiamet 30.05.2014 "Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused"
  9. Postimees 2.10.2017 "Tervisenõu: mis juhtub aegunud ravimi tarvitamisel?"
  10. Bioneer 23.08.2008 "Vanad ravimid ei ole olmeprügi"

Jaga: