I osa
Kuidas eristuda rohepalaviku tingimustes?

 

  • Millised on turu trendid?
  • Kuidas silma paista ökotoodetest küllastuval turul?
  • Millest alustada?

Viimasel paarikümnel aastal on võtnud üha kindlamalt keskkonnasõbraliku suuna kõikvõimalikud ettevõtmised kütusemüüjatest otsingumootoriteni. Nii esimestes kui kolmandates riikides saavad tunnustuse osaliseks rohelist mõtteviisi esindavad startupid ja leiutajad. Õnneks on ka mitmed suurkorporatsioonid võtnud vastutuse enda poolt massiliselt toodetu paremaks taaskasutamiseks ja ümbertöötlemiseks. Kaasaegsed ettevõtjad ja investorid on tabanud ära jätkusuutliku ja kasumliku sümbiootilise suhte, terved ühiskonnad soovivad teadlikult näha rohelist majandust ja elurikkust. Võib väita, et saabunud on rohepalavik (green rush).

Ettevõtlusega alustades või seda modifitseerides on ideaalne tulla välja sinise ookeani strateegia abil innovatiivse toote või teenusega, mis vähendab märkimisväärselt konkurentsi, samas lihtsustab samavõrd toote või teenuse leidmist turul. Selle teooria originaalversioon pärineb aastast 1969 Jack Troutilt, kes soovitab kõige lihtsamalt öeldes spetsialiseeruda. Ei ole mõtet teha täpselt seda sama, mida konkurent – see oleks nagu kellegi teise eluunistuse täide viimine enda kulude ja kirjadega. Turul on oluline olla milleski esimene, aga leida ja defineerida tuleb oma nišš ja sellele pühenduda. Osadele on see lihtne, enamusele aga mitte.

Suuremal osal ettevõtjatest aga ei ole ega tule seda geniaalset ideed, puuduvad ka energia, huvi, aeg ja võimalused selle välja mõtlemisega tegeleda. Samas eksisteerib lugematud pakkumisi, mis on sisult samasugused juba tuhandeid aastaid (ja loodetavasti pakutakse ka tuhandeid aastaid edaspidi), nagu näiteks aed-, puu- ja juurviljad, küpsetised, ravimtaimed, mahl, käsitöötooted, toitlustus, majutus jne. Nendel toodetel ja teenustel innovatsioon traditsioonilises mõttes puudub ja konkurente on palju. Byron Sharp on oma raamatus "How Brands Grow: What Marketers Don't Know" näidanud, et suurema osa kaubast ostab juhuklient, kuid igal juhul annab konkreetne eristumine selge konkurentsieelise. Üksikostja otsib elamust – ta saab teha seda vaid siis, kui tajub kindlalt eristuvat toodet – ja püsiklient otsib juba oma kindlat toodet.

Ka täiesti klassikalist toodet võimalik esitleda selliselt, et juhuostjatest saavad püsikliendid ja püsiklientidest fännid. Üheks selliseks on Fishpeople, kes võimaldab pakendilt leitava koodi abil avaldada uudishimulikule kliendile konkreetse kala päritoluloo, kalastades loomulikult jätkusuutlikult. MN Millennial Farmer peab aga 316 tuhande tellijaga (!) vlogi, mis võimaldab kliendil justkui farmielus osaleda, vlogimine tõstab aga omakorda kõvasti talukaupade müüki. Need on ainult kaks näidet, kuidas “tavalisest” kaubast saab ebatavaline, klientidest fännid ja töötab tugeva brändi maagia. Kui te nüüd mõtlete, et tuleb lihtsalt videot tegema hakata, siis pole lahenduseks lihtsalt kellegi teise toote ja turundusstrateegia kopeerimine.

Aga miks mitte kedagi teist kopeerida?

Esiteks, kliendid on juba teadlikud olemasolevatest pakkumistest. Eesti on väike, piraatlus tuleb üsna kiiresti välja ja radikaalsem osa potentsiaalsest klientuurist ei soovi sellise pakkujaga mitte iialgi enam tegemist teha. Valdavalt ollakse arvamusel, et esimene on originaalne, aga hilisem tulija teeb seda raha pärast. Teadlik ostja otsib infot müüja (varasema tegevuse) kohta, et olla kindel, keda ja mida ta oma ostuga toetab.

Teiseks teeb igaüks seda, mis tema jaoks toimib. Lihtsalt samasuguse strateegia abil ei ole võimalik kopeerida edu, sest kõikvõimalikud mõjutegurid on alati erinevad ja individuaalsed.

Kolmandaks lähtub turundusstrateegia brändist. Kui teie brändi põhiväärtusteks on “suursugune” ja “delikaatne”, siis pole eriti hea idee traktoriga mööda põldu ringi künda ja tobedaid selfivideosid üles laadida.

Kui teid on kunagi kopeeritud, siis on see märk sellest, et teete midagi kadestamisväärselt õigesti. Suhtumine ja autentsus jäävad alati kopeerimatuks.

Osa ettevõtjaid soovib teadlikult vaid toodet või teenust pakkuda, tehes seda täpselt nii nagu teised (“nii on ju alati tehtud”). Nad peavad iseennast mitte-nii-eriliseks ja mõningal juhul säravat brändi lausa egoismiks. John Jantsch soovitab raamatus "Duct Tape Marketing" katset võtta ette enda konkurentide veebilehed/kuulutused, katta kinni nimed ja võrrelda sisutekste. Hea uudis on see, et tõenäoliselt pole neist suuremat osa võimalik vaid tekstide põhjal eristada, sest paljudel juhtudel on tegu olemasolevate pakkujate (ala)teadlikult kopeerimisega. Kui teie ei suuda nende vahel vahet teha, siis kuidas peaks seda klient tegema? See mitte lihtsalt ei anna teile võimalust olla erinev, vaid lausa kohustab enda unikaalsust üles leidma ja välja näitama. Klientide tähelepanu võidab ennem hullumeelne, kui “turvaline” ja mittemidagi ütlev lahendus.

Lootust on

Tänapäeval ei ole "vegan", "mahe" ja "ökoloogiline" enam iseenesestmõistetavad müügiargumendid ja see on positiivne. Miks? Kui me soovime veel tuhandeid aastaid tulevikku peab tootmine saama jätkusuutlikuks ja keskkonnast hoolimisest peab saama standard. Õnneks elavad selles laines juba paljud, nii tarbijad kui ettevõtjad. Tänapäeval on igaühel rohkem võimalusi tegutseda, kuid kõige olulisem on leida oma nišš ja stiil, võttes standardiks kaasaegse jätkusuutliku tootmise. Tegelikult on igal firmal olemas oma bränd, see on ettevõttele koos sünniga kaasa antud ja on sama ainulaadne nagu sõrmejälg, arenedes koos maailmaga ja kasvades koos ambitsioonidega. Lihtsalt moe pärast “rohelist” toodet pakkuda ei ole vaja, sest see ei ole üsna pea enam omaette müügiargument ja konkurents jätkub seal, kus varemgi. Kõige olulisemaks jäävad alati põhiküsimused – kvaliteet, suhtumine, filosoofia, brändi lubadus, positsioon, kogukonnatunnetus, võime klienti kõnetada ja temaga elavat kontakti hoida.

Et loetu ei jääks ainult teooriaks, on võimalik ettevõtjale mõeldud töölehe abil iseseisvalt edasi mõtiskleda oma brändi väärtuste üle.


Kokkuvõtteks

“Roheline” ei ole peagi müügiargument, vaid norm
Edu pole võimalik kopeerida
Brändi väärtuste tööleht


Rohelise brändi stardiplats
www.idloome.design

Vastukaja ja küsimused marcus@idloome.design



II osa tuleb turunduse ja brändi suhetest
III osa tuleb brändiks saamisest