Eesti Teatri Festivali Draama 2011 tegevjuhi Marika Goldmani  sõnul on kogu Tartu kultuuriürituse korraldustiimi olulisimateks liikmeteks aktiivsed tudengitest vabatahtlikud, kes teevad ära suure töö ning kujundavad külastajate jaoks mulje kogu festivalist.

„Üks vabatahtlike väärtus meie festivalile on see töö, mida nad teevad, aga see on marginaalsem asi,“ ütles Goldman.

„Põhiline väärtus on ju hoopis see, et nemad ju ongi meie festivali nägu – nemad on need, kes mõjutavad seda, mis mulje külastajale festivalist jääb, sest nemad võtavad kohe sind saalis vastu, juhatavad kohtadele, rebivad pileteid ning kui on vaja, siis vabandavad, kui etendus jääb hiljaks,“ selgitas ta.

Tung vabatahtlikuks on suurem kui kaasamisvõimalused

Vabatahtlikke on Draama festivali korraldusse kaasatud algusest peale. Kuigi abikäte vajadus on üsna suur, on tahtjaid rohkem, kui vastu võtta saab. Lisaks püsivabatahtlikele, kes panustavad festivalitegemistesse aastast aastasse, soovib igal aastal kampa lüüa ka järjest enam uusi nägusid, kes sõprade-tuttavate käest põnevast võimalusest kuulnud on.

Kui vabatahtlikuks soovijaid saab rohkem, kui rakendada võimalik, siis eelistatakse Goldmani sõnul eelkõige neid, kes on juba varasematel aastatel kaasa löönud.

 „Eelistame neid, kes on varem või kogu aeg olnud – siis on väljaõpet vähem ja need vähesed uued, kes tulevad, saavad vanadelt olijatelt kohe õppida,“ põhjendas ta, kuid lisas, et üldjuhul on teretulnud kõik hakkajad huvilised.

Sookvoodid neidude kasuks

Sel korral oodatakse üritusele appi ligi 60 vabatahtlikku, kellest 40 peaksid korraldustiimi kalkulatsioonide järgi moodustama tüdrukud ning 15-20 noormehed.

„Poisse on vaja tehnilisteks töödeks – lavaehituseks, poodiumite ehitamiseks, plankude vedamiseks ja muuks selliseks,“ selgitas Goldman. Tema sõnul rakendatakse noormehi  vähesemate raskete ülesannete täitmiseks, samas kui tütarlaste tööpõld on oluliselt laiem. Muuhulgas müüakse ja kontrollitakse pileteid, juhatatakse kohvikule ja hoitakse töös kohvikuid.

Küsimuse peale, kas siis poisid ei võigi näiteks pileteid rebida vastas Goldman naerdes, et võivad küll, kuid kogemus näitab, et nad ei taha.

„Nad tahavad oma töö õhtuhämaruses ja hommikul vara ära teha, rassida ära seal – ühesõnaga,  nende jaoks on prioriteediks teha see raske töö ära ja siis saada oma väljateenitud õlu kätte,“ ütles ta. 

Draama 2010 vabatahtlikud tööhoos Foto: Lauri Kulpsoo

Geenitehnoloogist teatriteadlaseni

Peamiseks motivatsiooniks, miks Draama festivalil vabatahtlikuna töötamine niivõrd populaarne on, peab tegevjuht Marika Goldman auväärse ja laheda ürituse mainet. Samuti on tema sõnul enamik kaasalööjatest siiski teatrist ning sellega seonduvast isiklikult huvitatud.

Mõned aastad tagasi lõid iga-aastaselt kaasa kamp geenitehnologia tudengitest noormehi, tüdrukute poolelt moodustavad vabatahtlikest enamuse teatriteadlased ja kirjandusõpilased. Vabatahtlike peamiseks ühisnimetajaks peab Goldman siiski eelkõige üliõpilase staatust.

„Ma ei tea, kuidas üldistada, lihtsalt sellised aktiivsed, lõbusad tudengid on ikka need märksõnad,“ kirjeldas Goldman.

Saavad tasuks priilt etendusi kaema

Vabatahtlikele annab Draamafestival ka korraliku tänupaki. Nimelt saab iga kaasalööja festivali pusa, koti, särgi ja soovi korral tasuta õlut rüübata. Samuti igal tööpäeval saavad nad talongi eest süüa ning kaelakaardiga vaba ruumi olemasolul priilt etendusi vaatama minna.

Lisaks on igal vabatahtlik olnud õigus ka neljale teatripiletile, millega tagatakse neile vabalt valitud etendustel kindel istumiskoht.

 „Muidu on neil kaelakaardid, mis annavad neile ka õiguse minna igale poole tasuta, aga kui kõik etendused on ülitäis ja välja müüdud, siis lihtsalt sinna ei mahu,“ selgitas Goldman priipiletite otstarvet.

Noorte kaasamine on tehtav

Rääkides noorte vabatahtlikuteks tegevusteks kaasamise teemadel, nentis Goldman, et populaarsetele ja tuntud üritustele on neid leida kerge.

„Mina olen kokku puutunud selliste tegevustega, nagu Draama ja PÖFF, kuhu on hästi lihtne kaasata, kuhu on lausa konkurents,“ ütles ta.

Samas on tegevusvaldkondi mitmeid ning näiteks varjupaikadesse või mujale ei pruugita niivõrd meeledi minna. „Tegelikult ma arvan, et kui noor on vähegi huvitatud millestki, kus on võimalik olla ka vabatahtlik, siis ta leiab selle ikkagi üles – seega on kaasamine ikkagi väga tehtav,“ sõnas Goldman.

Töö peab vabatahtlikule midagi pakkuma

Vabatahtlikkus peab tema sõnul aga eelkõige vabatahtlikule midagi pakkuma.  „See ei pea tegelikult olema materiaalne nagu mingi särk või jook või mis iganes, aga midagi peab töö vabatahtlikule andma,“ kinnitas ta.

„Aga kõik need lisaressursid ja materiaalsed hüved, mida ka pakutakse, teevad kindlasti selle töö veel apetiitsemaks,“ leidis Goldman.

Konkreetselt Draama festivalil on vabatahtlike roll, aga tema sõnul nii suur, et nende nimetamine meeskonna olulisimaks osaks ei ole sugugi liialdatud. „Just nemad teevad sellest festivalist sellise laheduse, nagu ta on,“ kinnitas ta.

Eesti Teatri Festival Draama toimub sel aastal 5.-11. septembril Tartus. Piletimüük algab 1. juulil. Lisainfo Draama 2011 kodulehelt. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta