Viimaste aastatega on Eestist alguse saanud üha enam algatusi, mis juhivad tähelepanu keskkonnareostusele, alustades kooskoristamisest ja sadeveeluukide kampaaniast ning lõpetades konidest tehtud 3D materjali ja kunstitöödega. Loe lähemalt, milliste kodanikualgatuste ja projektidega on eestlased lahendanud suitsukonireostust.

  • Tarbimine ja tervis
  • 21. november 2023
  • Foto: Ines Villido ja Philip Morris Eesti koostööprojekt "Usalda vaala." /Johannes Hõimoja

Inimesed tekitavad oma tegevusega igal aastal ligi 6 miljardid suitsukoni, millest osa jõuab loodusesse. Konid on tehtud plastikust ja nende lagunemine võib võtta kuni 15 aastat, need saastavad nii merekeskkonda, kuid on ka on ohuks inimestele, taimedele ja loomadele. Keskkonnaprobleem aina kasvab, kuid samal ajal luuakse üha uusi lahendusi, mis nii siin- kui sealpool merepiiri inimeste tarbimis- ja käitumisharjumusi muuta püüavad.

 

„Meri algab siit“ kampaania

 

Üks viimase aja suurimaid suitsukoni vastu võitlemise kampaaniaid korraldas MTÜ Pühapäevane prügikoristus piknikuga „Meri algab siit“ 2020. aastal. 15 Eesti linna sadeveeluugid märgistati vastava kirjaga, et tõsta ühiskonna teadlikkust Eesti jõgede, järvede ja eelkõige Läänemere reostusest ja suitsukonide ohust loodusele. Suitsetajatele omane komme poetada suitsukonisid vihmavee äravoolu restkaevudesse toob endaga kaasa suure keskkonnariski, millest inimestel pole tihti aimugi. Eestis satub igal aastal tänavale ja sealt kanalisatsiooni ligi miljard suitsukoni.

 

Konidest 3D printimismaterjal

 

Eesti idufirma Filaret läheneb konireostusele innovaatiliselt ning töötleb konid keskkonnasõbralikuks komposteeruvaks 3D printimise materjaliks. Tänavu üle Eesti paigaldatud konikastidesse kogutud konid korjatakse kokku ning töödeldakse uuenduslikuks materjaliks, misläbi vähendab ettevõte jäätmeid uuenduslikul moel.

 

Maailmakoristuspäev

 

2008. aastal korraldatud talguprojekt „Teeme ära“ on hea näide, kuidas väikesest ettevõtmisest võib kujuneda globaalne liikumine. Tänaseks on sellest välja kasvanud maailma suurim iga-aastane koristusaktsioon Maailmakoristuspäev, kus sel sügisel osales 19 miljonit inimest 198 riigist üle maailma. 2020. aasta Maailmakoristuspäev oli eriline selle poolest, et fookusesse võeti väga laialt levinud keskkonnareostaja – suitsukonid. Konisid korjati teiste seas Indoneesias, Brasiilias, Madagaskaril ja Londonis ning ainuüksi Eestis korjati kokku üle 1,6 miljoni koni.

 

Vaalaskulptuur

 

Mitmed Eesti kunstnikud nagu Andrus Joonas ja Ines-Issa Villido on kasutanud oma teoste loomisel suitsukonisid. Ines Villido viimane töö on 5-meetri pikkune vaalaskulptuur „Usalda vaala“, mis loodi 2023. aasta I Land Sound festivali jaoks koostöös Philip Morris Eestiga. Ettevõtte jaoks aitab taoliste kunstitööde toetamine tõsta teadlikkust sigarettide äraviskamise probleemist ja muuta inimeste käitumist harimise teel. Skulptuuri jaoks kulus üle 30 000 suitsukoni ja seda eksponeeriti nii Saaremaal kui ka Tallinnas. 2020. aastal lõi Villido ka suitsukonidest aerusurfilaua ning skulptuuri „Veenus“.

 

Konitopsid

 

Saaremaalt 2018. aastal alguse saanud ettevõte Kops toodab korduvkasutatavaid konitopse. Juba aasta varem I Land Soundi festivali järgselt tõdesid korraldajad, et suitsukonireostus on suur probleem, mistõttu tõid paari aastaga turule uudsed konitopsid. Konitopsid aitavad tõsta inimeste teadlikkust suitsukonide mahaviskamise tagajärgedest keskkonnale ning väldivad seda, et nad satuksid tänavatele, loodusesse ja merre.

 

Konitopsihoidja

 

Lisaks konitopsidele on Upstairs stuudio Maailmakoristuspäeva tellimusel loonud pilkupüüdva suitsukonikujulise konitopsihoidja, mis on olemas juba mitmetes avalikes kohtades. Ligi meetri kõrgune konitopsihoidja jagab inimestele tasuta taaskasutatud plastpudelitoorikutest valmistatud konitopse. Rändavaid konitopsihoidjaid paigaldatakse avalikesse ruumidesse, et teha tänavad, rannad ja festivalialad puhtaks.

Suitsukonide keskkonnaprobleem ohustab loodust üle maailma. Samal ajal käivad inimesed ja ettevõtted välja üha uusi lahendusi, mis inimeste tarbimis- ja käitumisharjumusi muuta püüavad – alustades kooskoristamisest ja kanalisatsioonikampaaniast ning lõpetades konidest tehtud 3D printeri materjali ja kunstitöödeni.