Värskelt avaldatud II kvartali statistikaandmete põhjal on töötleva tööstuse alla minev metsa– ja puidutööstus Eesti tugevaid majandustulemusi toetanud, tasakaalustades Eesti väliskaubanduse bilanssi. Sektori käekäik on aga järjest enam sõltumas Euroopa regulatsioonidest, mis ühelt poolt toetab puidu pikaajalist väärindamist majadeks või mööbliks, teisalt aga tahab võtta riikidelt vabaduse langetada otsuseid oma metsade ja maakasutuse osas ning üritab ühe mütsiga kogu Euroopa metsandust reguleerida. EASi hinnangul on Eesti biomajandus juba täna üks Euroopa suurimaid.

Eesti Metsa– ja Puidutööstuse tegevjuht Henrik Välja: „Euroopa Liidu ühtne kliimapoliitika, mis üritab võtta riikidelt iseseisvuse oma metsanduse ja maakasutuse üle otsustamisel, hakkab oluliselt mõjutama Eesti inimeste, eriti maal elavate inimeste käekäiku. Juba praegu näeme, et Euroopa ühtsete algatuste juurutamisega kiirustamine seab ohtu Eesti inimeste töökohad. Mitmed teised metsarikkad riigid, nagu Rootsi, Soome ja Saksamaa, on tänaseks Euroopa algatuste vastu juba oma kriitikat väljendanud, kuid Eesti ei ole oma huve veel aktiivselt kaitsma asunud. Kuna metsade vanuseline struktuur ja ka metsa olem on Euroopa erinevates piirkondades väga erinev, on oluline, et metsandust ja looduskasutust puudutavad otsused langetataks võimalikult kohapeal, võttes arvesse kohalikke  looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi.“

2021. aasta esimese kuue kuu tulemusel on metsa- ja puidutööstuse ekspordi rahaline väärtus kasvanud 25%. Tugevamat tulemust on näidanud pikaajalised tooted väljundiga ehitussektorisse, s.h puidust kokkupandavad ehitised, puidust ehitusdetailid, saematerjal ja puitmööbel. Teiselt poolt teevad raskenenud kliimaolud, nendega kaasnevad soojad talved ning pikalt kestev märg kevad– ja sügishooaeg sektori jaoks puidu varumise raskemaks. Koos võimalike uute piirangutega võib sektori olukord juba lähitulevikus muutuda keeruliseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta