Keskkonnaamet on asunud massiliselt - kokku ligi 730 hektaril - looduskaitse all olevaid alasid kaitse alt välja arvama ja kaitsealadel majandustegevust piiravaid meetmeid leevendama. Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) hinnangul pole avalikkusele selgitatud, millistest ajenditest lähtudes ja millistele eesmärkidele tuginedes looduskaitsealade ulatuslikku kärpimist läbi viiakse ja kuidas selline tegevus Eesti riigi üldiste põhimõtetega kokku läheb.

Viimase kuu aja jooksul on EMA esitanud kokku kaheksa parandusettepanekut Keskkonnaameti ettepanekutele liigikaitsealade, parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise, kaitse-eeskirjade muutmise ja ka ühe kaitseala moodustamise kohta.

Keskkonnaamet kavatseb teha ministrile ettepaneku arvata kaitse alt välja 265,7 ha Kõrvemaa maastikukaitsealast, 220,6 hektarit Võhandu jõe ürgoru kaitsealast, 183,67 hektarit parke ja puistuid Valgamaal ning 32,46 hektarit Jõgevamaal, samuti 27,2 hektarit Oja liigikaitseala. Lisaks soovitakse kaitse-eeskirju järjest leebemaks muuta. Mitmetes kohtades soovitakse kaitse alt välja arvata alad, kus liigse raietegevuse tagajärjel on loodusväärtuste seisund märkimisväärselt halvenenud.

Üha rohkem lubatakse kaitsealadel lageraieid, jahipidamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist ning uute maaparandussüsteemide rajamist, samuti biotsiidi, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist. Sihtkaitsevööndeid, mis on rangemalt kaitstavad looduskaitse all olevad alad, muudetakse mitmetes kohtades piiranguvöönditeks. Piiranguvööndite majandamispiirangud muudetakse samal ajal veelgi leebemaks.

Tunnustame, et vastupidiselt üldisele suundumusele kavandab Keskkonnaamet muuta mõnedes kohtades ka piiranguvööndeid sihtkaitsevöönditeks ehk karmistada reegleid.

Keskkonnaametile parandusettepanekute tegemisel on EMA analüüsinud Natura elupaikade seisundit, lähtudes sellest, et halveneva seisundiga liikide elupaikasid ei saa kaitse alt välja arvata, kuna sellega muudetakse nende seisundit veelgi ebasoodsamaks. Natura elupaikadele lisaks on analüüsitud ka kaitsealuseid liike. Seepärast on EMA vastu ka kõrge looduskaitselise väärtusega alade kaitse alt välja arvamisele ning kaitse-eeskirjade leevendamisele, kuna piirangud peaksid lähtuma looduse kaitsmise, aga mitte majandamise lihtsustamise eesmärgist.

Igal nädalal laekub Keskkonnaameti kodulehele üha uusi avalikustamise teateid kaitse-eeskirjade muutmise ja üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise kohta. Ka praegusel hetkel töötavad EMA aktivistid mitme parandusettepaneku kallal.

Juba 2017. aastal prognoosis toona veel Riigikontrollis töötanud Kaido Kama, et raiesurve kaitsealadele hakkab suurenema, kuna puitu jääb majandusmetsades üha vähemaks, suureks paisutatud puidutööstus tahab aga endiselt toorainet saada. Eesti Metsa Abiks liikumise hinnangul kinnitavad kaitse-eeskirjade järjestikused muudatusettepanekud, mis näevad muu hulgas ette metsaalade kaitse alt välja arvamist või kaitsekorra leevendamist, Riigikontrolli toonaseid prognoose.

Täiendava infona esitame pikema ülevaate Keskkonnaameti ettepanekutest, mida kodanikuühendus EMA on vaidlustanud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta