Hülgepoegade hooaeg on kohe-kohe käes! Las nad veedavad seda üürikest aega koos oma emmedega! 

Peagi on randades näha pisikesi hülgepoegi. Muidugi on hülgepoeg äärmiselt ilus, armas ja huvitav, aga palun vaadelge neid nii kaugelt, kui vähegi saate.

Ja kui väga kaugelt ei taha, vaid tahaks hästi lähedalt ja ei suuda ennast tagasi hoida ja pilti tahaks ka teha, siis tee palun seekord loodusele teene, võta ennast kokku ning mine edasi ja vaata hoopis hülgekaamerast. Kui sul on vähegi oidu peas, siis takista ka teisi inimesi hülgepojale lähenemast. Kui Sul just superhead kaamerat ei ole, et hästi kaugelt see hea pilt saada ja teda natukene jälgida, siis jäta heaga oma telefon rahule. 

Esmapilgul tunduvad hülgepojad kindlasti abitud ja hüljatud aga seda nad ei ole. Hülgeema jälgib oma poega kaugemalt ja abituks võib hülgepoeg muutuda vaid inimese käitumise tõttu. Eestikeelsel sõnal "hülgama" ei ole mingit seost hülgega.

Hülgepoja pildistamine, paitamine või hoopis kaasa viimine saab loomale kindlasti saatuslikuks. Nad saavad sobiliku söögi oma emalt, inimene ei pea siin oma “abikätt” ulatama.

Samuti on hülgepoegadele suureks ohuks lahtiselt jooksvad koerad. Kui koer satub emahülgele piisavalt lähedale, hammustab hüljes teda, sinu tasuda jääb lemmiklooma raviarve.

Hülgepojad ei vaja inimese abi, nad veedavad oma emme hoole all niigi lühikese aja enne, kui peavad iseseisvalt hakkama saama. Laseme neil selle aja rahulikult mööda saata!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta