Eestis on iga neljas esimesse klassi minev laps ülekaalus või rasvunud ning meie täiskasvanute hulgas on rasvunuid viiendik, viimasega oleme Euroopas kolmandal kohal Malta ja Läti järel. Värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust selgus, et 11 – 15aastaste hulgas oli ülemäärase kehakaaluga 21%  poistest ja 14% tüdrukutest ning see näitaja on tõusnud iga uuringuaastaga. „Oleme paljuski käest lasknud nii iseendi kui ka oma laste toitumise“, sõnas Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse (ETNÜ) juhatuse liige ning projekti Meelte Kool Rimiga eestvedaja Külli Holsting.

„Toitumisharjumused saavad alguse juba lapseeas – hiljem on midagi väga raske muuta,“ lausus Holsting. „Kõige rohkem mõjutavad laste söömisharjumusi vanemad – mõnes kodus näeme ka seda, et lapsevanem näiteks loobub lapsele tervislike puu- ja köögiviljade pakkumisest, kuna laps neid lihtsalt ei söö ning keeldub isegi maitsmast. Siinkohal soovitaksin lapsevanemal läheneda läbi lapse loomuliku õppimisviisi – mängu. Tuleks üles leida ka enda mänguline pool ning teha pisipõnnile juurikate-puuviljade söömine põnevaks ja mänguliseks.“

„Näiteks ei meeldi lapsele kapsas, mida siis teha?“ küsib Holsting. „Laske lapsel kapsast kirjeldada, nuusutada, katsuda, maitsta. Milline on kapsas toorena? Milline kuivatatuna ja hapendatuna? Kuulake koos, mis häält kapsas näpu vahel ja hamba all teeb. Lõpuks võib kapsast teha koos kapsasupi.“

„Rõõmustav on see, et äsja ilmunud TAI uuringust selgus, et 11 – 15aastaste hulgas on hakanud sagenema puu- ja köögiviljade söömine,“ märkis Holsting.

Toitumisterapeut räägib, et meeltepõhine toidu tundma õppimine on väga efektiivne suunamaks lapsi tervislikult sööma. „Laps õpib maailma tundma kõigi meeltega: nägemise, kuulmise, kompimise, haistmise ja maitsmisega. Laps peab teadma, et ta saab oma meeli usaldada.“

ETNÜ viib hetkel viies lasteaias Rimi abiga läbi 20-nädalast Meelte Kooli pilootprojekti, et laiendada laste toiduvalikuid eesmärgiga muuta laste söömiskäitumine mitmekülgsemaks ning tervislikumaks. Projektist rääkides märgib Holsting, et selle üks eesmärke on kasvatada ka teadlikku tarbijat, kes huvitub toidu päritolust ning oskab täiskasvanuna majandada nii, et toit ei läheks raisku.

Holsting loodab, et Meelte Kool saab tulevikus riikliku õppekava osaks nii lasteaedades kui ka esimestes klassides. „Meeltepõhist metoodikat on edukalt rakendatud näiteks juba Prantsusmaal, Suurbritannias, Soomes ja Rootsis.“

„Olime hea meelega nõus ETNÜ Meelte Kooli pilootprojekti toetama, kuna noorte terviseteadlikkuse tõstmine on olnud meie prioriteete juba aastaid,“ sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats. „Olime esimesed, kes lõpetasid energiajookide müümise alla 16aastastele ning alkoholivabade siidrite-õllede müümise alla 18aastele, kuna meile teeb muret Eesti laste tervis. Alati ei pea ootama riigipoolseid regulatsioone, vaid kaupmehel on võimalik ka ise initsiatiiv haarata, et midagi ära teha ja paremuse poole muuta.“

Bats lisas, et paar viimast aastat on Rimi korraldanud laste hulgas tervislike toitude retseptikonkurssi, mille kogemus näitab, et õhinaga löövad kaasa sajad eesti lapsed kui nende juhendajad.

Pilootprogrammi käigus koostatakse käsiraamat lasteaia õpetajatele, kes on läbinud Meelte Kooli programmi ja saavad iseseisvalt edasi praktiseerida. Edaspidi saavad programmis osalenud õpetajad meeltepõhise meetodi jätkukoolitust 1-2 korda aastas.

Pilootprojekti raames viiakse samuti läbi mõjuhinnangu uuring, mis annavad alust projekti tulemuslikkusest ja edasise jätkamise potentsiaalist, samuti võimalikest muudatustest. ETNÜ esitleb mõjuhinnangut Tervise Arengu Instituudile, Haridus- ja Sotsiaalministeeriumile ning kohalike omavalitsuse haridusjuhtidele.

Projektis osalevad Tuleviku lasteaed Laagris, Aruheina lasteaed Peetris, Soinaste lasteaed Laululind Tartumaal, Pääsupesa lasteaed Haapsalus ning Viimsi lasteaed Väike Päike.

Rohkem infot.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta