Euroopa Keskkonnaameti (EEA) avaldatud aruande kohaselt kujutab elavhõbeda heide endiselt keskkonnale ja inimeste tervisele märkimisväärset ohtu. Euroopas on uute elavhõbedaheitmete peamine allikas kivisöe põletamine, kuid ligikaudu pool elavhõbedast pärineb hoopis väljastpoolt Euroopat.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 1. oktoober 2018
- Foto: Elavhõbedatermomeeter. Pixabay, CC Public Domain
Elavhõbe on suurimaks ohuks veekogudes (jõed, järved, mered, ookeanid), kus seda tarbivad näiteks kalad. Kõige uuemad veekogude seireandmed näitavad, et ligi 46 000 Euroopa Liidu pinnaveekogu 111 000-st ei vasta elavhõbedanormile, mis on kehtestatud kala söövate lindude ja imetajate kaitseks.
Inimesed võivad elavhõbedaga kokku puutuda peamiselt siis, kui nad söödavad röövkalu, näiteks tuunikala või merikuradit. Suurte röövkalade organismi satub elavhõbe väiksemate kalade kaudu. Elavhõbe kujutab endast erilist ohtu loodete, beebide ja laste neuroloogilisele arengule.
Elavhõbeda heitkogused Euroopas tulevad peamiselt tahkekütuste (kivisüsi, ligniit ehk pruunsüsi ja puit) põletamisest. Ülemaailmselt on elavhõbeda heitkogused palju suuremad tänu täiendavatele allikatele, näiteks väikesemahulised kullakaevandused ja tööstuslikud protsessid. Eestis pärinevad elavhõbeda heited õhku peamiselt põlevkivi põletamisest elektrijaamades.
„Lisaks põletamisele võib elavhõbedat sattuda keskkonda ka läbi kasutusaja minetanud toodete ehk jäätmete ebaõige käitlemise tõttu. Peamiseks elavhõbedat sisaldavaks jäätmeteks on Eestis liigiti kogutud olmejäätmete alla kuuluvad luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Need jäätmed eksporditaks Eestist Lätti edasiseks käitlemiseks.“ Selgitab Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialist Peeter Kuusik.
Üks elavhõbeda peamistest probleemidest on selle püsivus. Kui elavhõbe keskkonda satub - näiteks kivisöe põletamise teel - võib see tuhandeid aastaid ringelda läbi õhu, maa, vee ja loomade. Elavhõbeda praegune tase atmosfääris on kuni 500% kõrgem looduslikust tasemest. Ookeanides on elavhõbeda kontsentratsioon umbes 200% kõrgem looduslikust tasemest.
„Eesti veekogumitest on eri aastatel elavhõbedat elustikus üle piirnormi leitud enamikes rannikuvee kogumites ja osades jõgedes, järvedes. Sarnased tulemused on kõikides Läänemere riikides. Saasteainete esinemise uurimine keskkonnas ja toidus on hetkel väga aktuaalne teema, millega püütakse tagada, et turule ei tooda tooteid, mis on piirnormist suurema saasteainesisaldusega.“ kommenteerib Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Kristiina Ojamäe. „Selleks sätestatakse ja vaadatakse üle teatavate saasteainete piirnormid toiduahelates ning määratakse, millisest vanusest ja suurusest erinevad kalaliigid ületavad piirnorme.“
Elavhõbeda probleemi ei lahendata üleöö, see võtab pikalt aega. Euroopa Liit on juba keelanud või piiranud elavhõbeda kasutamist paljudes toodetes ja tööstusprotsessides. Elanikkonna tervise ja keskkonna kaitsmiseks on 120 riiki allkirjastanud Minamata konventsiooni, mis nõuab, et riigid kehtestaksid kontrolli ja vähendaksid mitmesuguseid tooteid, protsesse ja tööstusharusid, kus elavhõbedat kasutatakse.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
