Raudtee-ettevõtted töötavad igapäevaselt selleks, et luua liiklejatele võimalusi kiireks, turvaliseks ja keskkonnasõbralikuks transpordiks. Ometi ei piisa turvaliseks raudteeliikluseks pelgalt ettevõtete panusest, sest raudteeohutuse tagavad vaid kõik liiklejad üheskoos. Kui üks osapool ei täida enda kohustusi või on tähelepanematu, ei ole tagatud ka ohutus raudteel. Täna oleme olukorras, kus igal nädalal tekitavad inimesed raudteel eluohtlikke olukordi ja surmast pääsemine on olnud sekundite küsimus. Kuidas seda muuta?

2018 ja 2019 esimese poolaasta raudteestatistikat võrreldes näeme, et surmaga lõppenud õnnetuste arv on vähenenud. Ometigi ei saa me rõõmustada, sest samal ajal on hüppeliselt kasvanud napilt rongi eest pääsemiste arv. Murettekitav on see, et eluohtlike olukordade põhjustajateks on üha sagedamini lapsed.

Kui eelmise aasta esimeses pooles oli lastega ohuolukord ühel korral, siis käesoleval aastal on lapsed jooksnud raudteele suisa seitsmel korral. Lisaks täiskasvanud, kes napilt pääsesid õnnetusest. Nendel juhtumitel on liikleja – jalakäija, ratturi või sõidukijuhi surmast puudu jäänud vaid paar sekundit. Seega on need on õnnelikud juhused. Aga mis saab, kui õnn pöördub?

Pärast igat õnnetust viiakse läbi põhjalik uurimine, mille eesmärgiks on selgitada välja õnnetuse põhjused ning kas seda oleks saanud vältida. Kui vaadata viimaste aastate juhtumeid, siis ei ole ühegi raudteeõnnetuse põhjuseks olnud raudtee või rongi tehniline seisund või rongijuhi eksimus. Küll aga on jalakäiad või sõidukijuhid olnud tähelepanematud või eiranud elementaarseid ohutusreegleid.

Just tähelepanelikkus ja teadlik kohaolu liikluses aitavad parandada ohutust raudteel ja seeläbi ka kogu Eesti liikluskultuuri. Meie raudteede liikluskoormus on märkimisväärne - ainuüksi Elronil on igapäevaselt enam kui 200 väljumist. Järgmisel aastal tihendame rongiliiklust veelgi. Lisaks sõidavad meie raudteedel kaubarongid ning rahvusvahelised reisirongid. See tähendab iganädalaselt tuhandeid väljumisi. Reisijad ootavad kiireid ja turvalisi ühendusi ning mugavaid ronge. Selle soovi täitmiseks pingutavad ühiselt nii riik, vedajad kui ka infrastruktuuri ettevõtted oodates vastu vaid ühte – vastutustundlikkust. Elroni rongid sõidavad kuni 120 km/h, järgides rangelt reegleid nagu foorituled, kiirusepiirangud, signaali andmise kohustus jne. Sarnaselt lennukitele on iga meie sõit kontrollitud ja jäädvustatud nn „musta kasti“, mida kontrollitakse iga reisi lõppedes.

Range kontrolli all on ka rongijuhid – nende tähelepanelikkust kontrollitakse nii enne sõitu, sõidu ajal kui ka pärast sõitu. Täiendõppused on kohustuslikud kõikidele veeremijuhtidele igakuiselt.

Tänu järjepidevale koolitussüsteemile, pidevale kontrollile ning 100%-lisele tähelepanelikkusele tunnevad Eesti rongiijuhid nii rongi kui raudteed sellise põhjalikkusega, et oskavad nii mõnelgi korral intuitiivselt ohtu ennetada. Kahjuks ei piisa sageli rongijuhi oskustest ja professionaalsusest olukorras, kus raudteele jookseb või sõidab ohutusnorme eirav liikleja. Rongijuht teeb küll tänu oma kiirele reaktsioonile äkkpidurduse, kuid rong ei peatu kunagi kiiresti. Rong on raske ja tema pidurdusteekond on vähemalt 10 korda pikem kui tavalisel sõiduautol. Rong ei saa ka takistuse eest kõrvale põigata. Just seetõttu pole valikut - rongile peab alati teed andma ning enne raudtee ületamist peab veenduma, et rongi ei ole lähenemas. Vaid nii saame vältida traagilisi õnnetusi!

Viimase aasta jooksul on raudteel olnud kümneid olukordi, kus liiklejad on ületanud raudteed valel ajal või vales kohas ohutusnorme eirates. Näiteks ühe juhtumi puhul märkas Elroni rongijuht sõidukit suurel kiirusel raudteeületuskohale lähenemas. Rongijuht lasi tugevat vilet, sooritas äkkpidurduse ning sellel korral õnnestus kokkupõrget vältida. Sõidukijuht pääses suure ehmatusega ning saatis meile ka siirad kahetsussõnad oma mõtlematu käitumise ja eluohtliku olukorra tekitamise pärast. Ta on õnnesärgis sündinud ja võib seda pääsemist oma teiseks sünnipäevaks lugeda.

Ohutuskultuur ja - käitumine on igaühe valik, seda ei ole võimalik kehtestada punkti ega paragrahviga. Sarnaselt teeliiklusega peab ka raudteel iga osapool täitma oma kohustusi. Raudtee-ettevõtjatena lubame, et järgime reegleid ning pingutame jätkuvalt, et pakkuda reisijatele parimat teenust. Samas kutsume üles kõiki teisi liiklejaid täitma oma rolli – olema liikluses tähelepanelik ja ületama raudteed ohutult.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta