Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvates Eesti käitistes vähenes CO2-heide 2019. aastal 38,7% võrreldes 2018. aastaga ehk ligikaudu 5,4 miljoni tonni CO2 võrra. Nii selgub Eestis kauplemissüsteemi kuuluva 46 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasitootja märtsi lõpuks esitatud aruannete põhjal.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul on ELi HKSi kuuluvate käitiste koguheide järk-järgult vähenenud alates 2017. aastast.

„Kui 2017. aastal oli käitiste koguheide 14,7 miljonit tonni CO2, siis 2019. aastal oli see 8,5 miljonit tonni CO2. Võrreldes kauplemisperioodi 2013–2020 algusega on ELi HKSi hõlmatud käitiste CO2-heide vähenenud 7,4 miljoni tonni CO2 võrra ehk 46,7%,“ selgitas Banyasz.

Keskkonnaameti keskkonnaosakonna kliima peaspetsialisti Annika Konovalovi sõnul on võrreldes 2018. aastaga CO2-heide vähenenud rohkem kui pooltes ELi HKSi kuuluvates käitistes, kuid kõige enam Eesti Energia ASile kuuluvates Eesti elektrijaamas ja Auvere elektrijaamas.

„Nimetatud elektrijaamade CO2-heide moodustab ka enamuse kogu ELi HKSi kuuluvate käitiste koguheitest. Samas õlitööstuste ja tsemenditööstuse CO2-heide on püsinud suuresti samal tasemel või kohati isegi tõusnud võrreldes 2018. aastaga,“ lausus Konovalov.

Elektrijaamade CO2-heite vähenemise tingis peamiselt kõrgel püsinud lubatud heitkoguse ühiku turuhind.

„2019. aastal oli ühiku turuhind keskmiselt 24,7 eurot t CO2, aasta varem aga ainult 15,6 eurot t CO2. Kuni selle aasta veebruari lõpuni püsis CO2 hind ligikaudu 24 eurot t CO2 piires. COVID-19 viiruse pandeemia on aga maailma majandust viimase kuu aja jooksul palju mõjutanud. Seetõttu on ka lubatud heitkoguse ühiku hind oluliselt kukkunud ja püsib hetkel umbes 16 euro t CO2 piires,“ märkis Banyasz.

 Tööstuskäitisi CO2 kõrge turuhind nii palju ei mõjuta, sest saavad suure osa oma vajaminevatest lubatud heitkoguse ühikute kogusest tasuta. Kuna 2019 oli hea majanduskasvuga aasta, siis mitmete tööstuskäitiste heitkogused on püsinud suuresti samal tasemel või tõusnud võrreldes eelmise aastaga. Heitkoguste tõus tulenes peamiselt tootmiskäitiste võimsuse olulisest suurenemisest ja toodangu kasvamisest.

ELi HKSist ja Eesti kliimaeesmärkidest

•   Lubatud heitkoguse ühikuid eraldatakse tasuta ELi HKSi kuuluvatele käitistele, kes tegutsevad suure süsinikulekkeohuga sektoris. Süsinikulekkeks peetakse nähtust, kus kõrgete keskkonnanõuete tulemusel on ettevõtetel globaalsel turul konkureerimine raskendatud. Piirkondades, kus selliseid nõudeid ei ole, saavad ettevõtted pakkuda toodangut odavama hinnaga.
•  ELi HKS on turupõhine meede kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamiseks. ELi HKSi kuuluvatel käitistel tuleb iga aasta märtsi lõpuks oma CO2 heitkoguste kohta esitada erapooletu audiitori poolt tõendatud aruanne ja vastavalt sellele tagastada aprilli lõpuks samaväärne kogus lubatud heitkoguse ühikuid. Kui tõendatud CO2-heide on suurem kui käitise käitaja kontol olev lubatud heitkoguse ühikute arv, tuleb puuduolevad ühikud kauplemisturult juurde osta. ELi HKSi turul olevate lubatud heitkoguse ühikute osakaal väheneb pidevalt, seega tõuseb nõudlus ühikute järele ja vastavalt sellele ka nende hind. Ühikute kõrgem hind motiveerib käitajaid pidevalt oma CO2-heidet vähendama, et tuleks ühikuid vähem osta või tekiks endal ühikute ülejääk, mille müügist on võimalik teenida täiendavat tulu.
•  2005. aastal toimima hakanud kasvuhoonegaaside kauplemissüsteem on Euroopa Liidu kliimapoliitika nurgakivi, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuseid. Süsteem aitab Euroopa Liidul saavutada Pariisi kliimaleppega võetud eesmärki vähendada KHGde heitkoguseid 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga. ELi üleselt on ELi HKSile seatud eesmärk vähendada 2030. aastaks KHGde heidet 43% võrreldes 2005. aastaga.
•  Eesti pikaajaline siht on vähendada Eesti KHGde koguheidet 2050. aastaks 80% võrreldes 1990. aastaga. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse KHGde heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% võrreldes 1990. aasta tasemega. 2019. aasta lõpus avaldas Euroopa Komisjon Rohelise kokkuleppe, mis on teekaardiks aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Ka Eesti on toetanud Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse saavutamist.
•  Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHGde koguheide vähenenud 50,4% võrra tasemeni 20 miljonit tonni CO2 ning sellest ligi 70% tuleneb ELi HKSi käitistest. Selleks, et täita 2030. aastaks seatud eesmärki, peaks Eesti KHGde koguheide vähenema tasemeni 12 miljonit tonni CO2.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta