Suures plaanis

Esimest korda tõusis energiatõhususe teema laiemalt üles 70ndate naftakriisi ajal. Naftahindade mitmekordistumine väga lühikese aja jooksul sundis paljusid riike otsima lahendusi valdkonnas, mis senini tundus küllalti turvalisena. Mitmetes riikides tõusis energiasääst olulise teemana päevakorda. Seda aga vaid mõneks ajaks, sest odavnenud
naftahinnad muutsid energiatõhusad lahendused kas liiga kalliteks või ebaolulisteks. Ainuke, kes juba alustatud energiasäästu kursil jõuliselt edasi rühkis, oli energiaimpordist
sõltuv Jaapan.

Alates sellest ajast on Jaapan energiatõhususe pideva tõstmise abil mitteametlikult külmutanud oma energiatarbimise mahu. Näiteks Jaapani tööstus, mille tootmismaht on võrreldes 1973. aastaga kasvanud enam kui 3 korda, kasutab täna sama palju energiat kui 70ndatel. Tänu jõulistele sammudele on Jaapanist, kus vaid 4% energiaressurssidest
on kodumaise päritoluga, saanud maailma energiatõhusaim riik.

Kasvava energiatarbega ja suureneva energiaimpordi sõltuvusega Euroopa Liit proovib Jaapanile järgi jõuda. Selleks on kehtestatud seadmete ja hoonete energiatõhususe nõuded, on rakendumas oluliselt rangem uute autode CO2 heitmete piirmäär ja mitmed muud nõuded. Praegu veel kõikide liikmesriikide heakskiitu ootava Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapaketi üheks eesmärgiks on seatud energiatarbimise vähendamine 20% võrra aastaks 2020. Samas, energiatõhususe auväärsel liidripositsioonil ja ennast pikaajalise planeerimise meistrina tõestanud Jaapan on samuti uue eesmärgi seadnud – 30% energiatõhususe tõstmine aastaks 2030.

Energiatõhususe suundumused ettevõtluses

Nii erinevad rahvusvahelised lepingud, tark äriline tegutsemine kui ka keskkonnast hoolimine on juhtimas ettevõtlust suurema energiatõhususe suunas.

Täna näeme enda eest energiatööstust, mis usub, et tehnoloogilised edusammud võivad meid viia uude energiatõhususe ajastusse. Energiaettevõtte vaatenurgast nähakse, et põhilised, kes peavad näitama suunda energiatõhususes, on valitsusasutused ja lõpptarbijad (kodumajapidamised, teenindus ja tööstus). Riiki nähakse põhilise juhtohjade kättevõtjana. Lõpptarbijatel on seejuures energiasäästu osas suurimad ootused ja võimalused, sest nemad saavad suuremast energiatõhususest kõige rohkem
kasu. Energiaettevõtted ise on valmis investeerima enda tootmise ja võrgu tõhususe kasvu ning samal ajal on nad nõus abistama kliente energiasäästu suurendamisel.

Väga suure energiatarbega ettevõtted (metalli-, kemikaali-, paberitööstused jm) on otsimas lahendusi sõltuvuse vähendamiseks energiatootjatest. Soovitakse ja panustatakse energiatarbimise vähendamisesse, paremasse juhtimisse ning iseseisvasse energiatootmisesse. Kõrged ja pidevalt muutuvad energiahinnad sunnivad ebakindlate majandusoludega maailmas otsima uusi lahendusi.

Suurtootmise puhul rajaneb suur osa energiasäästust koostootmisel ja jääksoojuse võimalikult suurel ärakasutamisel. Jääksoojuse taaskasutuse protsent ulatub parimal juhul kohati isegi 90 protsendini. Jõuline tegutsemise on tootmisettevõtete parimate näidete puhul sama tootmismahu juures vähendanud energiatarbimist 40%. Näiteks vähendas Toyota ainuüksi ajavahemikul 2001-2006 ühe auto tootmiseks kuluvat energiahulka 44%!

Energiasäästuga alustamine

Energia senisest tõhusamaks kasutamiseks on väga palju võimalusi, alates väga lihtsatest muudatustest igapäevategevuses kuni põhjalike ümberkorraldusteni terves ettevõttes. Alates seadmete väljalülitamisest, kui neid ei vajata (24 tundi ööpäevas töös olevad arvutid töötavad kasutult 75-90% ajast) ja energiatõhusate valgustite kasutuselevõtust (võimalik sääst kuni 90%) kuni töötusprotsesside jääksoojuse täiuslikuma ärakasutamiseni ja kogu ettevõtte energiajuhtimissüsteemi loomise ning rakendamiseni.

Kõige olulisemaks energiasäästu rakendamise alustalaks on teadlikkuse tõstmine. Seejuures on määravaks ettevõtte juhtkonna teadlikkus ja nõustumine energiasäästu meetmete rakendamiseks. Nende toetuse ja pühendumiseta on väiksemate või suuremate energia kokkuhoiu tegevuste läbiviimine võimatu.

Juhul, kui juhtkonna tasandil on otsustatud, et ettevõttes asutakse jõulisemalt energiatõhusust tõstma, siis esmalt tuleb alustada ettevõtte kõigi töötajate harimisega – pideva regulaarse energiatõhususe alase koolitamise ja infovahetusega. Inimressurss on ikkagi võti energiatõhususe suurendamiseks! Teadlikud töötajad saavad aru, milleks nende panus on oluline, kasutavad neid nippe ka väljaspool tööaega ja leiavad tihti veelgi paremaid võimalusi energia kokkuhoiuks.

Töötajate kaasamiseks tasub pakkuda neile heade ideede eest preemiat või korraldada motiveeriva auhinnaga osakondade vahelisi võistlusi.

Oluline on süsteemne lähenemine

Jälgides vaid elektri-, soojuse- ja kütusearveid ei ole näha, kuhu ja milleks ettevõte energiat kasutab, sest arvetel olevad koondsummad ei ütle just palju selle kohta, kuidas
tegelikult energiat kulutatakse. Ettevõttes energiatarbimisest parema ülevaate saamiseks on mõistlik läbi viia energiatarbimise kaardistamine.

Kaardistamine aitab välja selgitada energiakasutuse vähendamise võimalused, hinnata neid ja järjestada võimalused olulisuse järgi. Kaardistamisel saadav ülevaade ettevõtte energiakasutustest ja -kulutustest võimaldab püstitada täpsemaid energiasäästu eesmärke.

Olulisemate energiavaldkondade ja energiatõhustust suurendavate meetmete väljaselgitamisele peaks järgnema energiasäästualase tegevusplaani koostamine ja reaalsete sammude astumine või ettevõtte energiajuhtimise süsteemi väljatöötamine ja sealt lähtuvate tegevuste läbiviimine.

Energiajuhtimise süsteemi loomisel ja juurutamisel võetakse ettevõttes kasutusele pidev protsess, mis võimaldab teostada pidevat energiakasutuse ohjamist, kontrolli ja parandamist. Energiajuhtimise süsteem koondab enda alla hulga erinevaid meetodeid ja vahendeid, mis aitavad ettevõtjal planeerida energia kokkuhoidu ning kasutada mõistlikult raha energiatõhususe suurendamiseks.

Ettevõtte energiajuhtimise süsteemist või siis ka lihtsalt ettevõtte teadlikust tegevusest lähtuv energiasäästualane tegevus on heaks võimaluseks ettevõtte maine tõstmisel ja ettevõtte vastutustundliku mõtlemise klientideni viimisel.

Kontoriseadmete mõistlikum kasutamine

Nagu juba varem öeldud, on võimalusi energiasäästuks palju. Alljärgnevalt on kirjeldatud mõnda võimalikku energia kokkuhoiu lahendust.

Kontorites on palju inimesi, kontoritehnikat ning lampe, mis tekitavad palju soojust. Eriti just soojematel kuudel on kontorites küllaltki suur vajadus jahutuse järele. Tekib mõttetu dubleerimine, kus kontoritehnika ja valgustus kasutavad oma tööks elektrit, millest madala kasuteguri tõttu läheb enamik soojuseks. Samal ajal aga käivitatakse elektrit tarbivad konditsioneerid, mis juhivad selle soojuse ruumist välja.

Võimalus soojuse vähendamiseks on nt arvutite väljalülitamine siis, kui neid ei vajata. 24 tundi sees olev arvuti töötab 75% töövälisel ajal ja kui veel juurde arvestada päevased koosolekud ja kohtumised, mil arvuti kasutaja ei viibinud töötava arvuti juures, tõuseb see kergesti 90%-ni. Kui ettevõttes on 50 sellist lauaarvutit, siis tähendab see 50-60 tuhande krooni suurust kokkuhoiupotentsiaali aastas. Sisevõrku ühendatud arvutite jaoks, milles on vaja tarkvarauuendust teha, saab kokku leppida päevad, mil arvuti jäetakse kasutaja poolt sisse. Arvutid lülitatakse administraatorite poolt välja pärast uuenduste tegemist.

Ka kogu muu kontoritehnika, mis seisab töös või oote režiimil, tarbib asjatult elektrit ja on mõistlik vähemalt tööväliseks ajaks välja lülitada.

Energiasäästlik ja pikaealine valgustus

Üks lihtsamaid energiasäästu saavutamise kohti on valgustus. Põhilist kokkuhoidu annavad lampide väikene energiatarve ja nende pikaealisus. Kõige energiatõhusamaid lahendusi on võimalik täna saada luminofoorlampide, valgusdioodide (LEDide) ja tööstuses kõrgrõhu naatrium ja metallhaliidlampidega. Nendest kõige perspektiivsem ja juba täna mitmeid rakendusi rahuldavaks on LEDid, mis kasutavad tavapärasest hõõglambist kuni 90% võrra vähem elektrit ja eraldavad väga vähe soojust.

On olemas tavalisi hõõglampe, halogeen- ja luminofoorlampe asendavaid ja nendega võrdväärse valgustugevusega LED-lampe. Samuti on olemas kõrgrõhu naatriumlampidele
asemel energiasäästlikumaid valgusdioode, mis sobivad ja on kasutusel tänavavalgustites. Hea näide LEDide oskuslikust kasutusest on näiteks Kaarli kohvik Tallinnas, kus kahel korrusel laiuva söögikoha valgustamiseks läheb vaja kõigest 160 W.

Suure pikaealisuse oluliseks argumendiks ettevõtete jaoks on eelkõige lampide väljavahetamise vajaduse vähenemine. Lampide väljavahetamiseks tellitakse tihti töömees, kellele väljakutsumise eest makstav raha võib oluliselt ületada paigaldatavate lampide maksumuse.



Seega on lampide soetushinnast olulisem nende energiasäästlikkus ja eluiga, mis teenib ennast tasa juba küllaltki lühikese eluea jooksul. Kui võrrelda tavalist hõõglampi luminofoorlambi ja valgusdioodiga, siis sama valgustugevusega luminofoortoru teenib tänu energiasäästlikkusele oma soetushinna tasa enamasti 1000-1500 töötunniga ja valgusdiood 2000-3000 tunniga. Nende edasine kama sutus kuni energiasäästlike lampide eluea lõpuni on aga oluline raha kokkuhoidmine ja keskkonnasõbralikum käitumine.

Märgatavat kulude kokkuhoidu ja lampide eluea pikenemist on võimalik saavutada valgustite valgustugevuse reguleerimisega. Selleks tuleb kasutusele võtta reostaatlülitid
ja lambid, mille valgustugevust on võimalik reguleerida.

Ruumide ja ka välisterritooriumide valgustamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et valgust oleks piisavalt just seal, kus seda vaja ja et lambid ei põleks siis, kui kunstvalguse järgi puudub vajadus. Seega tuleb kustutada asjatult põlevad tuled, ruumist viimasena lahkudes lülitada välja kõik valgustid ja töölauad tuleb võimaluse korral paigutada akende lähedusse, et võimalikult palju ära kasutada loomulikku valgust. Üldkasutatavatesse kohtadesse on soovitatav paigutada võimalikult madala võimsusega
lambid. Kohtades, kus viibitakse lühikest aega ja valgustite käsitsi sisse-välja lülitamine on ebasobiv lahendus, on mõistlik kasutusele võtta liikumisandurid.

Kokkuvõtvalt

Energiasäästuga vähenevad rahalised kulutused ja keskkonnale avaldatav surve. Kasvavate energiahindadega maailmas tähendab suurem energiatõhusus suuremat sõltumatust sellest, milline on elektrienergia või muu energia hind. Mida varem energiasäästule tähelepanu pöörata, seda suurem on võit. Jätkusuutlikkust silmas pidades on aga oluline iga lõpptarbija teadlikum ja tõhusam käitumine energia tarbimisel. Energiasäästust allesjääva tarbitava energia võiks seejuures asendada nii palju kui võimalik keskkonnasõbralikuma energiaga.



Lugu on ilmunud ka Bioneeri ettevõtlusajakirjas.