„Ei tea, miks see mees Floridas naise ja neli last maha lasi?“ „Ei tea, miks naabrimemm juba nii kaukas metsa jääb?“ Mõlemad päevakajalised küsimused sisaldavad paraja annuse uudishimu ja hirmu, samuti kaastunnet ja soovi aidata. Kumb küsimus on olulisem – üheselt ei saagi vastata, sõltub vaatenurgast. Erkki Peetsalu arutleb, miks loodi kohalikke uudiseid väärtustav kodanikumeedia portaal Kylauudised.ee .

Elame globaalses meediakülas, kus igal hetkel tunneb keegi kusagil hirmu. Ärkame koos jahmatavate uudistega lõunapoolkeralt ja uinume põhjapoolkera kõige veidramate juhtumiste saatel. Üleilmainfo ronib sisse uksest ja aknast, kodukandi sõnumitele jääb üha vähem ruumi. Vähemalt igapäevasele praktilisele infole, mis ei ehmata ega jahmata. Seda eelkõige kommertsmeedias, mis enamiku inimeste tähelepanu oma lõa otsas hoiab. Mida siis teha, et kodukandi eluline info ka oma väljundi leiaks? 

Üks võimalus on see, mida Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts proovib. Äsja sai kuu aega täis hetkest, mil infoportaal Kylauudised.ee avalikult käima läks. Külauudiste veebikeskkonna eluiga on paari nädala võrra pikem, nii et praeguseks on seljataga ligi poolteist kuud õhinapõhist toimetamist. Seni on olnud põnev eksperiment, nagu alguses sai välja öeldud. 

Kodanikumeedia kui võimalus 

Kõikjalt Eestist kodukandi elulist ja praktilist infot vahendava kanali roll on veidi teine kui ajakirjandusel tavaliselt. Kõige esimene ülesanne on olla lihtsalt olemas ja igaühele avatud kanal, mis ei püüa end iga hinna eest lugejale maha müüa. Kogemus näitab, et vajadust sellise kodanikumeedia kanali järgi tunnetavad ka inimesed meie ümber.  

Ilma ühegi sendita valminud ja 0-kroonise turunduseelarvega Kylauudis.ee on praeguseks kogunud ligi 5000 unikaalset kasutajat. Facebookis ka üle pooletuhande sõbra. Igasuguse reklaamikampaaniata on külauudistele tekkinud stabiilne ja tasapisi kasvav kasutajaskond. Ligi viiendik (18%) kasutajatest on nö püsikliendid ehk käinud viimase nädala jooksul lehel kümme korda või rohkem. Veerand külastajatest veedab külauudiste seltsis korraga vähemalt kolm minutit ehk teisisõnu – loeb isuga! Väga lahe, et te külauudised ise üles olete leidnud. See innustab eksperimenti jätkama.  

Külauudiste toimetamisgraafikus on kirjas üheksa inimest, kes teevad seda omast vabast ajast ja tahtest. Tasu ei ole seni saanud ei toimetajad ega kaasautorid. Mitu meediaäris tegutsevat inimest on öelnud, et hullud olete – sellise mudeliga ei ole võimalik ühtegi infoportaali teha. Mitu teist inimest on vastu öelnud, et just see kasumiteenimise sunnist vaba õhin on põhjus, miks nad näevad asjas potentsiaali. Ilmselt on mõlematel õigus. 

Raske tõesti ennustada, kaua külauudiste infoveski õhinapõhiselt suudab jahvatada. Ilmselt seni, kuni tegijate igapäevane toimetuleku vajadus ei ole varjutanud missioonitunnet. Loomulikult otsib Kylauudis.ee liitlasi, kes tunneks kihku kodanikumeedia edenemisele õlga alla panna. Nii et igaüks, kes märkab endas soovi panustada portaali sisuloomesse, tehnilisse arendusse, auditooriumi kasvatamisse või toetajate leidmisse, on teretulnud ühendust võtma. Samuti otsib selts missioonitundega ettevõtteid, kes mõistavad kodanikumeedia idee veidi laiemat tähendust ja tajuvad uut võimalust teha ka ise midagi tasakaalukama ühiskonna heaks. 

Ajakirjanduse suunas kostab sageli kriitikanooli. Tegelikult teevad ju ajakirjanikud iga päev igas kanalis väga tänuväärset tööd. Ja vahel eksivad, kuid see on inimlik. Meediat ei ole mõtet kiruda, seda võib püüda ise paremaks teha, kasvõi kodanikumeedia kaudu. Muutused meedias algavad ikka meist endast – mõtteviisist, hoiakutest, valikutest.  

Millist külavanemat usaldada 

Infosajandi otsustajateks on globaalsed külavanemad – meediaärimehed, tipp-poliitikud ja suurettevõtjad, kes valitsevad globaalset meediaküla hirmu abil. Paljud kodanikualgatused on siiski näidanud, et hirmul põhinev valitsemismudel mureneb ja inimesed hakkavad taas õhinaga nii kodukandi kui maailma asjadesse sekkuma. Soovides otsustamisel ise rohkem niite tõmmata, saab ka rohujuure tasandil kasutada infoajastu võimalusi. Õhinapõhine külameedia pakub selleks ühe võimaluse.  

Globaalse meediaküla elanikena peame jälgima ja reageerima, mis toimub Kandaharis või Gaza sektoris.  Kuid veelgi olulisem on märgata, kui naabrimemm ei ole ikka seeneretkelt tagasi või naabrimees kõrvalkorterist ei tule juba teist päeva uksest välja. Sest nendega oleme üks küla, üks kogukond. 

Kuidas siis jõuda selleni, et võõras külavanem – meediamogul, president või pankur – ei valitseks sinu peas, ei mõjutaks sinu igapäevaseid mõtteid ega suunaks su samme? Usalda sisetunnet. Kui suudame ise valida ja otsustada, millist infovoogu jälgime ja kuhu inforuumi kuulume, saame paremini kujundada ka enda argipäeva. Ja seeläbi mõjutada maailma. Mitte oma hirmu, vaid õhinaga. 

Sarnased artiklid