Elektrituru avanemine on hetkel üks kuumemaid arutelusid ning sel teemal võtsid eksperdid eile sõna ka ETV saates Foorum. Tavapäraselt küsiti vaatajatelt ka kaks küsimust. Esimene neist otsis elektrituru avanemise pooldajaid ja vastaseid ning üsna etteaimatavalt jäid viimased ülekaalukalt (92,6%) peale. Teine küsimus aga oli: „Kas Eesti peaks suurendama tuuleenergia osakaalu?“. 58,5% saatesse helistanutest ütles “jah” tuuleenergia osakaalu tõstmisele. Saates polnud aga üldse juttu, kuidas need teemad – avatud elektriturg ja tuuleenergia – omavahel seotud on.

Mis on peamine põhjus, miks meil elektrihind üleöö tõusis? Vastuseks ei ole mitte elektrituru avanemine, vaid et saastamine ei ole enam tasuta ning riigil tuli lõpetada CO2 emiteerimise subsideerimine. Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink selgitas saates: „Eestis on kogu aeg ühe MWh elektri tootmine maksnud kuskil 40 eurot, siiani riik lihtsalt subsideeris seda 10 euroga kui andis elektritootjatele tasuta CO2 kvoote. Kuna Eestis enamus elektrist toodetakse Narva elektrijaamades, millega kaasneb reostus, siis tuleb selle eest maksta keskkonnatasusid ehk osta CO2 kvoote.“ Nüüd, vastavalt Euroopa Liidu reeglitele, ei lubata riikidel enam saastavat elektritootmist subsideerida ning selle, mitte vabaturu avanemise, tõttu kallines ka elektrihind, selgitas Rink. „Elekter oli viimased 10-15, isegi 20 aastat teenus, millele riik maksis iga kuu peale,“ lisas ta.

Ka Majanduse- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman kinnitas, et riik ei saa enam elektritootmist subsideerida ning lisas, et turu avamine annab võimaluse börsile tulla ka teistel tootjatel, mis omakorda tähendab seda, et elekter võib edaspidi tulla ka mujalt kui põlevkivist.

Vabaturul kehtestab hinna konkurents ning esimesena pääsevad elektrit müüma need tootjad, kellel on väikseimaid muutuvkulud (loe: ei ole saaste- ja jäätmetasusid ega kütusekulu). See on ka põhjus, miks suures koguses tuule- või hüdroenergiat viib hinna elektriturul alla. Meie energiaportfell pole aga üldse sellel loogikal üles ehitatud ning täna on veel ka ühenduste läbilaskevõime naabritega piiratud.

Seetõttu jääbki endiselt õhku suur küsimus meie riigikogule, valitsusele ja ministeeriumitele – kui juba pikalt oli ette teada, et elektrist peab saama turukaup, mille hinda riik ei saa enam vägisi kontrolli all hoida ega ka CO2 emiteerimist subsideerida, siis miks ei ole seda energiapoliitikas arvestatud ning jõulisemalt soodustatud süsinikuvabade elektritootmisviiside kasutuselevõtmist? Loodetavasti saavad turu avanedes selle vajadusest aru ka 58,5% meie poliitikutest.

Vaata saadet!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta