Komisjon eraldas teadusuuringute ja innovatsiooni programmist „Horisont 2020“ veel 122 miljonit eurot koroonaviirusega seotud hädavajalikeks uuringuteks. Uus projektikonkurss on osa komisjoni lubadusest panustada 1,4 miljardit eurot koroonaviirusele ülemaailmse reageerimise algatusse, mille president Ursula von der Leyen 4. mail 2020 käivitas.

Uus konkurss on viimane täiendus suurele hulgale ELi rahastatavatele teadus- ja innovatsioonialgatustele, millega toetatakse koroonaviiruse vastast võitlust. See täiendab varasemaid diagnostika, ravi ja vaktsiinide väljatöötamist toetavaid meetmeid tootmisvõimsuse suurendamise ja kergesti kättesaadavate lahenduste kasutuselevõtmisega pakiliste vajaduste kiireks rahuldamiseks. Samuti on selle eesmärk parandada arusaamist epideemia käitumuslikust ja sotsiaal-majanduslikust mõjust.

Innovatsiooni, teadusuuringute, kultuuri, hariduse ja noorte volinik Mariya Gabriel sõnas: „Võtame kasutusele kõik meie käsutuses olevad vahendid, et võidelda selle pandeemia vastu testimise, ravi ja ennetuse abil. Edu saavutamiseks peame aga mõistma ka seda, kuidas mõjutab koroonaviirus meie ühiskonda ning kuidas nimetatud meetodeid parimal moel kiiresti rakendada. Peame uurima tehnoloogialahendusi meditsiiniseadmete ja -tarvete kiiremaks tootmiseks, haiguse leviku jälgimiseks ja ennetamiseks ning patsientide paremaks raviks.“

Käesoleva konkursikutse raames rahastatavad projektid peaksid käsitlema tootmise ümberkorraldamist testimiseks, raviks ja ennetuseks vajalike elutähtsate meditsiinitarvete ja -seadmete kiireks tootmiseks ning arendama meditsiinitehnoloogiat ja digivahendeid, millega parandada haiguse avastamist, jälgimist ja patsientide ravi. Uutes uuringutes keskendutakse suurtele patsiendirühmadele (kohortidele) kogu Euroopast ning parem arusaamine koroonaviiruse epideemia käitumuslikust ja sotsiaal-majanduslikust mõjust võib aidata parandada ravi- ja ennetusstrateegiaid.

Taotluste esitamise tähtaeg on 11. juuni 2020 ning konkursi raames soovitakse saavutada kiireid tulemusi. Euroopal ja kogu maailmal on ruttu vaja uuenduslikke lahendusi, et haiguspuhanguid piirata ja leevendada ning patsientide, haigusest paranenute, haavatavate rühmade, eesliinil olevate tervishoiutöötajate ja nende kogukondade eest paremini hoolitseda. Seepärast on komisjoni eesmärk võimaldada alustada uuringuid võimalikult kiiresti. Selleks lühendatakse taotluste ettevalmistamise ja nende hindamise tähtaegu.

Kooskõlas koroonaviirusele ülemaailmse reageerimise algatuse põhimõtetega peavad uued lahendused olema kõigile kättesaadavad ja taskukohased. Selle tagamiseks lisab komisjon kõnealuse uue konkursikutse tulemusena sõlmitavatesse toetuslepingutesse andmete kiiret jagamist käsitlevad klauslid, et tulemused saaks kohe kasutusele võtta.

Taust

See uus programmi „Horisont 2020“ erikonkurss täiendab juba võetud meetmeid, nagu 48,2 miljonit eurot 18 projektile, mille raames arendatakse diagnostikat, ravi, vaktsiine ja epideemiateks valmisolekut, 117 miljonit eurot, mis investeeriti innovatiivsete ravimite algatuse kaudu diagnostikat ja ravi käsitlevasse 8 projekti, ning meetmed uuenduslike ideede toetamiseks Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu. Sellega rakendatakse Euroopa teadusruumi koroonavastase tegevuskava kolmandat meedet. Kõnealune tegevuskava on komisjoni talituste ja liikmesriikide asutuste vahelise dialoogi tulemusel valminud töödokument.

Uus projektikonkurss hõlmab viit valdkonda, mille soovituslik eelarve on järgmine:

  •     tootmise ümberkorraldamine elutähtsate meditsiinitarvete ja -seadmete tootmiseks (23 miljonit eurot);
  •     meditsiinitehnoloogia, digivahendid ja tehisintellektianalüütika jälgimise ja ravi parandamiseks kõrgetel tehnoloogia valmidusastmetel (56 miljonit eurot);
  •     haiguspuhangule reageerimiseks võetud meetmete käitumuslik, sotsiaalne ja majanduslik mõju (20 miljonit eurot);
  •     üleeuroopalised COVID-19 kohordid (20 miljonit eurot);
  •     COVID-19 seisukohast oluliste ELi ja rahvusvaheliste kohortide koostöö (3 miljonit eurot).

Kohortuuringutes vaadeldakse tavaliselt suuri inimrühmi ja registreeritakse nende kokkupuude teatavate riskiteguritega, et leida vihjeid haiguse võimalike põhjuste kohta. Tegemist võib olla edasivaatavate uuringutega ja andmete edasise kogumisega või tagasivaatavate kohortuuringutega, milles vaadeldakse juba kogutud andmeid.

Sarnased artiklid