Roheliste loomaõiguste valdkonnajuht Fideelia-Signe Roots on doktorikraadiga kunstnik, kes käsitleb peamiselt feminismi ja ajaloo põimumise lugusid. Fideelia-Signe Roots kandideerib Riigikokku roheliste ridades 230 numbri all Tallinnas Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas.
- Arvamused
- 27. veebruar 2023
- Foto: Fideelia - Signe Roots / Pressifoto
Küsisime Fideelialt, mis teda tagant tõukab ja milliseid seadusi ta muuta sooviks.
Mis juhtub, kui Rohelised ei saa Riigikokku?
Kuigi igas erakonnas on loomasõbralikke liikmeid, võib juhtuda, et loomaõigused jäävad taaskord tahaplaanile nagu ka kõik keskkonna ja kliimaga seonduv. Rohelised on ainuke erakond, mille programmis on eraldi peatükk pühendatud loomaõigustele.
Mis on Sinu Võitlus?
2017. aastal Rohelistega liitudes teadsin, et tahan tegelda loomaõigustega. Hea, kui on olemas missioon ja eesmärgid. Olen eluaeg teinud feministlikku kunsti, seega loomaõiguste liitmine oma maailmapilti läks sujuvalt. Mul on tendents sattuda igal alal muutuste keerisesse, kus on vaja innovaatilist mõtlemist ja julgeid otsuseid ja selle poolest on loomaõigused mulle igati sobilik valdkond. Loomaõiguste vallas on Eesti teistest Lääneriikidest paarkümmend aastat maas. Meie loomakaitseseadus ootab kaasajastamist. Karistusi loomapiinamise eest tuleb karmistada. Praegu on loomakaitseseadus vaid dekoratiivne, tegelikult ei kaitse loomi mitte keegi. Avalikkuseni jõuab vaid tühine protsent loomapiinamise juhtumitest. Suuremast osast loomade väärkohtlemisest ei saa me kunagi teada ja see puudutab nii lemmikloomi kui põllumajandusloomi, aga ka linde, putukaid ja kogu elusloodust. Inimene on kõige jõhkram loom planeedil. Minu eesmärk on heastada väikegi osa sellest halvast, mis mu liigikaaslased on teinud. Mul on hea meel, et paljud on minuga ühel nõul.
Kuidas jõudsid rohepoliitikani?
Roheliste endine juht Zuzu kutsus mind erakonnaga liituma. Tutvusin eelnevalt töös oleva programmiga ning tundus et oskan mõnes punktis abiks olla. Nägin erakonnaga liitumist kui eneseteostusvõimalust. Olen olnud Roheliste volikogus, juhatuses ja loomaõiguste töörühmas. Praegune loomaõiguste peatükk on minu ja Egle Oleski koostatud, kuid tänan siinkohal ka Loomuse ja Loomapäästegrupi eksperte.
Mis on Sinu käivitaja?
Mind käivitab võimalus midagi päriselt muuta ja ära teha. Olen praktik, kes püüab tänavalt kasse ning hoolitseb lindude eest. Teen vajaduspõhiselt koostööd loomapäästjate MTÜ-dega. Minu neljast kassist kaks on mu enda püütud, üks on varjupaigast ja ühe tiris õde maanteekraavist välja. Kõik mu kassid on keerulise minevikuga ja murtud südamega. Buffy ja Onu Leo on läbi teinud riskantseid ja kalleid operatsioone, et rikkis tervis korda saada. Minu jaoks seisneb looma väärtus selles, et ta on elus, elu ise ongi see kingitus, mida peame hoidma ja kaitsma. Inimesed ja loomad on erinevad, aga võrdsed. Ebaõiglus, rumaluste levitamine, kurjus, ja harimatus sunnivad mind ühtelugu tegutsema. Loomad ei saa ise enda eest seista, seepärast peame seda tegema meie. Miski ei motiveeri paremini kui hea sõna ja tunnustus, kuigi raha oleks ka vaja. Naudin naeru ja huumorit, mis õigel ajal ja kohas vajaliku energiaga varustab. Trolle ei toida ja pikkade viljatute aruteludega kaasa ei lähe.
Kuidas me saame ühiskonnana loomadest paremini hoolida?
Kooliprogrammid tuleb viia kooskõlla kaasaegse nägemusega keskkonnast ja loomadest. Ei või lastele valetada, et siga annab meile liha ja lammas villa, kui inimene hoopis võtab neilt liha ja villa vägisi. Loomade ekspluateerimist on peetud sajandeid normaalseks ja loomaõiguslaste üle irvitatud, kuid ajad muutuvad. 2021. aasta suvel sai isegi riigikogu lõpuks aru, et karusloomad ei anna meile oma kasukaid vabatahtlikult vaid me röövime need vägisi, tuhandete süütute loomakeste kannatuste hinnaga, ja karusloomafarmid keelustati. Loomasõbraliku otsuseni jõudmine võttis riigil aega 15 aastat ehk selle ajaga jõudis kaela kandma hakata üks põlvkond inimesi. Mitu põlvkonda rebaseid 15 aastaga tapetakse, saab välja arvutada, teades et rebasekutsikad sünnivad märtsis, surmatakse novembris ja nii igal aastal.
Kas Riigikogu või ministrikoht? Mis on Sinu eesmärk?
Seda otsustavad valijad ja koalitsioon. Mina võtan kõik vastu, sest mul on kõrgem eesmärk, pealegi otsin tööd.
Kui Sa saaksid ise endale ministrikoha välja mõelda, mis see oleks?
Loomaõiguste minister
Kui Sa saaksid Riigikogu ära nõiduda, nii et terve päev tehtaks vaid Sulle sobivaid otsuseid, mida sa sooviksid?
Loomakaitseseaduse muutmine. Loom ei tohi enam olla käsitletav asjaõiguse mõistes omanikule kuuluva asjana vaid elusolendina, kellele kehtivad inimesega sarnased õigused. Sealt saame edasi minna.
Sa oled doktorikraadiga kunstnik. Mida peaks muutma kultuuri ja hariduse vallas, et meie kunst ja teadus oleks rohkem hoitud?
Kui ei oleks kultuuri ja teaduse tegijaid, poleks kultuuri ega teadust, seega peame inimesi hoidma. Väga piinlik, et paljud kunstnikud peavad elama ilma tervisekindlustuseta. Teadmine, et hetkel, mil oled kõige abitum, võid jääda adekvaatsest abist ilma, muudab kõhklevaks, ettevaatlikuks, aga võib ka nihutada enesehinnangut halvemuse poole. Kunagi mõnda aega ilma haigekassata elades olen minagi end tühisena tundnud. Esmaabi antakse, aga mis edasi saab? Kui raha ei ole, võid surra, aga nii palju maale on veel maalimata, performance’id tegemata. Kunstnik küpseb aegamööda. Ta kogub esimesed paarkümmend aastat materjali nagu käsn ja alles siis hakkab välja andma. Kui inimene aga enne ära sureb, jääb kultuur kiratsema, sest uut ei tule enam peale. Noori andekaid kunstnikke on, kuid nad kipuvad kaduma: kes valib teise elukutse, kes vabasurma. Ma ei ole kindel, kui palju kunsti õppivad noored kunstniku elukutsega seotud raskustest teavad. Tundub ebaaus püstitada riiklik tellimus vabakutselistele kunstnikele, kes hiljem saatuse hooleks jäetakse.
Kunstnike Liidu algatus Ravikindlustus kõigile! Kuidas kommenteerid?
Olen väga tänulik, et Kunstnike Liidus on aktiviste, kes ravikindlustuse teema uuesti üles võtsid ja seda rauda järjekindlalt taovad, sest ise tegin kaasa ühes varasemas katses, kus inimesed väsisid ja olukord jäi samaks. Riik peab tagama ravikindlustuse kõigile, sest sageli ei ole inimene kindlustuse puudumises ise süüdi. Kunstnikud ja teised, kel pole klassikalist töölepingut on keerulises olukorras, kus nad võivad end surnuks töötada, aga tervisekindlustust sellegipoolest ei saa. Töötasin aastaid tagasi EKAs mitme eriala tunnitasulise õppejõuna, aga kuna mul oli töövõtuleping, siis ükskord arsti juurde minnes küsis doktor, miks mul tervisekindlustust ei ole. See, et võid kõvasti tööd teha, aga tasuta arstiabile ei kvalifitseeru, oli korralik pauk mu maailmapildi pihta. Olin veel noor ja kogenematu tulemata selle pealegi, et ka nii on võimalik. Nüüd proovin läbi Roheliste kandideerides maailma paremaks muuta. Olen ka kodanikupalga pooldaja.
Kunst, kultuuri hoidmine ja looduskaitse on paljus jäänud ühiskondlikuks tasuta tööks. Kas nii toimiv riik on säilenõtke?
Kindlasti ei ole selline riik säilenõtke. Inimesed põlevad läbi. Neil on puudus rahast, tunnustusest, armastusest ja turvalisusest.
Milline on Roheliste tulevik?
Eestimaa Roheliste tulevik on helge, me võidame ükskord nagunii. Teisiti ei saagi. Oleme Euroopast mitukümmend aastat maha jäänud. Mitmes riigis on juba ammu Rohelised võimul. Kuulume Euroopa Roheliste (European Greens) suurde rahvusvahelisse liitu. Rohelised ei kao mitte kuhugi.
Fideelia - Signe Rootsi küsitles Piret Räni
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta