Kehtiva seaduse muudatuseelnõu, mis võeti vastu 548 poolt-, 84 vastu- ja 31 erapooletu häälega, läheb nüüd nõukokku aruteluks.

Parlamendi raportöör Corinne Lepage (liberaalid, Prantsusmaa) märkis: "Ma olen rahul, et parlament jõudis kokkuleppele GMOde küsimuses, mis on juba aastaid üldsusele muret teinud. Kui nõukogu jõuab ühisele seisukohale, siis annab see kokkulepe liikmesriikidele ja piirkondadele õiguse mitte kasvatada GMOsid kui nad nii otsustavad."

Keelamise põhjendused

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku lubada liikmesriikidel kasutada GMOde kasvatamise keelustamiseks kõiki põhjendusi, v.a. kahjulik mõju tervisele ja keskkonnale, mida pidanuks hindama Euroopa Toiduohutusamet.

Parlament soovis aga rahvusvahelisi kaubanduseeskirju silmas pidades kindlamat õiguslikku alust ning nõudis, et liikmesriikidel oleks võimalik kasutada ka keskkonnapõhjendusi, nt pestitsiidiresistentsuse tekke vältimine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine või piisavate andmete puudumine GMOde keskkonda viimise võimaliku kahjuliku mõju kohta liikmesriigis.

Parlament leiab samuti, et ka sotsiaalmajanduslikud mõjud võiks keelustamist õigustada, nt kui on oht mahepõllumajandusele.

Saastumise hind

Saadikud ütlevad, et liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse oma territooriumil ja naaberliikmesriikide piirialadel.

Lisaks tuleb ette näha süsteem, millega tagatakse, et saastaja maksab sellise võimaliku kahju eest.

ELi ohuhindamise ajakohastamine

ELi-tasandil ohuhindamine ning turule lubamine jääb ka edaspidi GMOde kasvatamise eeltingimuseks. Ehkki eelnõu seda süsteemi ei muuda, leiavad saadikud, et ohuhindamise suuniseid tuleks ajakohastada.

Hetkel on ELi tasemel antud kasvatamisluba kahele GMO-kultuurile: ühele maisisordile ning ühele tärklise tootmiseks mõeldud kartulisordile.

Vaid vähestes liikmesriikides kasvatatakse neid kultuure ärilistel eesmärkidel ning mõned liikmesriigid (Austria, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Saksamaa ja Luksemburg) on kehtestanud kasvatamiskeelu, kasutades selleks hetkel kehtivas õigusaktis ette nähtud nn "kaitseklauslit".