Paduvihma puhul kogunevad sademed sellise hooga, et vesi ei jõua pinnasesse imbuda. Vihma peetakse intensiivseks siis, kui ühes minutis langeb sademeid 1 mm ja rohkem.

Ohtlik on ka selline vihm, mis annab sademeid 1 tunni ja lühema aja jooksul 30 mm ja enam. Väga intensiivsed vihmasajud tekivad Eestis suvisel ajal ja ei kesta tavaliselt kaua. Tugevad vihmavalingud vältavad tavaliselt vähem kui üks tund, kusjuures saju intensiivsus on nii ajas kui ruumis väga muutlik. Sellepärast on raske registreerida iga lühikese ajahetke jooksul sadanud tugeva vihma intensiivsust, saju aega, kohta ja sademete hulka.

Paljud väga intensiivsete sademete juhtumid ei jõua meteoroloogilisse andmebaasi lokaalse iseloomu tõttu. Reeglina annavad tugevaid sademeid võimsad rünksajupilved (lad k Cumulonimbus). Need pilved arenevad kõrgusesse sooja ja niiske õhu kiire tõusu tagajärjel ja ulatuvad vahel troposfääri ülemise piirini, meie laiuskraadidel 12 - 14 km kõrgusele. Soodsaid tingimusi selliste pilvede moodustumiseks loovad tsüklonid.

Kuidas end ja teisi paduvihma eest kaitsta

Hangi võimalikult täpne ilmaprognoos ning ole hästi informeeritud veetaseme muutumisest ja sellest, millise veetaseme korral on sinu majapidamine ohus.

Ole valmis võimalikeks elektrikatkestusteks, kodust lahkudes lülita elekter välja.

Hoia eemale üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -kaablitest.

Lugu ilmub koostöös Riigi Ilmateenistusega. Leia ilmaennustus siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta