Üleujutus ehk uputus tähendab seda, et liigne vesi on seal, kus teda ei peaks olema: põllul, linnas, tänaval, maja keldris või mujal. Kõige sagedasem üleujutuse põhjus on see, et vihma sajab rohkem, kui maapind seda mahutada suudab.

Mulda ei mahu vihmavesi, mis on sadanud suurema intensiivsusega kui 25 mm tunnis. Sellepärast voolab vesi laiali, põhjustades erosiooni, vigastades hooneid, lõhkudes taimekülve ja uputades inimesi ning loomi: tekivad äkktulevad. See juhtub tavaliselt ootamatult ja inimesi ei suudeta õigel ajal hoiatada. Kirjanduses toodud statistika järgi saab loodusõnnetustes kõige rohkem inimesi hukka just üleujutuste tõttu.

Ulatuslikud frontaalsüsteemid põhjustavad vihmasadusid suurel maa-alal ja tihti ka pika aja jooksul. Jõed ja ojad ei suuda siis enam vihmavett kallaste vahele mahutada ja vesi tungib linna ja majapidamistesse.

Uputuse võimalus oleneb sademete hulga ja intensiivsuse kõrval ka suurel määral hüdroloogilistest teguritest - veekogude olemasolust, pinnase omadustest, maapinna reljeefist, põhjaveeseisust. Ka teised meteoroloogilised tegurid, nt õhutemperatuur, tuule kiirus, päikesepaiste kestus ja õhuniiskus, on olulised.

Üleujutust, ehk suurvett võivad põhjustada ka lume kiire sulamine ja jääsulud jõgedel.

Maismaa võib vee alla jääda ka mere veetaseme tõusu tagajärjel. Rannikul on ohtlik tormitõus, mis tõukab suured veehulgad maale, mille pinnas võib olla juba enne veest küllastunud.

Uputused tekivad tihti ka tehnilistel põhjustel, näiteks kui purunevad hüdroehitised või need ei sobi omadustelt äärmuslikesse tingimustesse. Linnades on üleujutused ohtlikud sealse asfaltkatte tõttu, mis ei absorbeeri vett. Maaviljelus, metsade hävitamine ja linnastumine suurendavad sademetest põhjustatud veevoolu hulka; tormid, mis varem ei oleks üleujutusi põhjustanud, tingivad nüüd suurtel maa-aladel üleujutusi. On oletatud, et kuivade alade vihmutamine võib samuti suurendada sademete hulka, sest õhuniiskus ja vee aurumine suurenevad.

Liikuv vesi on eriliselt ohtlik: 15 cm kõrgune liikuv veemass võib täiskasvanu pikali lükata ja tekitada tõsise vigastuse ehitisele ning varale.

Kuidas end ja teisi üleujutuse eest kaitsta

• Hangi võimalikult täpne ilmaprognoos ning ole hästi informeeritud veetaseme muutumises ja sellest, millise veetaseme korral on sinu majapidamine ohus.
• Võimaluse korral ehita veetõkkeid.
• Teavita naabreid.
• Ole valmis võimalikeks elektrikatkestusteks, vahetu ohu korral ja kodust lahkudes lülita elekter välja.
• Lae mobiiltelefon.
• Varu joogivett.
• Sule kanalisatsioonitorude ning kraani äravoolutorude avad puupunnidega. Ühenda lahti kanalisatsiooni juhitud vihmaveetorud.
• Kontrolli, et kusagil poleks kinni jäetud kodu - või lemmikloomi.

  ---

  Lugu ilmub koostöös Riikliku ilmateenistusega. Leia ilmateade siit.

  Loe ka muude ilmariskide kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta