Aastavahetuse lähenedes läheneb mõnele oodatud, aga enamusele elusolenditele hirmutav ilutulestikumürgel. Viimastel aastatel on suurenenud ka nende inimeste hulk, kes juba jõulude ajal rakette taevasse lennutavad. Meie sõnum on lihtne - pole vaja. On palju teisi viise, kuidas oma rõõmu jagada ja õnne tunda. 

Vikerhommiku saates kõneles ornitoloog Tarvo Valker: "Ilutulestiku mõju lindudele on uuritud paljudes riikides ning selle negatiivne mõju on kinnitust leidnud. Peamiseks murekohaks on kõva müratase – saluudid ajavad linnud üles, tekitavad paanikat ning häiritud linnud hakkavad öisel ajal ringi lendama. Talvisel ajal on lindudel keerulisem süüa leida ning külma temperatuuriga kulub ka energiat rohkem. Sihitult ringi lendamine tekitab mitu korda suurema energiakulu ja nii võib selle kasutu kulutamine lindudele hukatuslikult mõjuda. Linnas on linnud enam harjunud tavapärase kõrge müratasemega, aga aastavahetuse mürgel ületab selle igati, lisanduvad veel eredad valgussähvatused.

Saksamaal ja Hollandis uuriti erinevaid haneliike – üle 300le linnule pandi GPS saatja ja jälgiti nende tegevust. Selgus, et uusaasta ööl magasid haned kaks tundi vähem, lendasid ringi mitukümmend kilomeetrit rohkem, mõned isegi üle 500 km enam. Säärane tegutsemine tekitab tohutu energiakulu ja stressi. Eriti häiritud on aastavahetuse mürglist jahilinnud. Väiksemad linnud on ehk veidi vähem häiritud, aga nende energiavarud on samuti napimad ja nii ei pruugi väike lind enam hommikut näha."

Ilutulestik sisaldab väikeses koguses raskemetalle ning erinevaid mürgiseid ühendeid. Mõned aastad tagasi keelati Euroopa Liidus kõige mürgisemate ühendite kasutamine saluutide tekitamisel. Näiteks on keelatud plii kasutamine. Keelatud on ka taimekaitsevahendites varem sisaldunud heksaklorobenseen, mis on isegi väikestes kogustes mürgine. See kantserogeenne ühend ladestub kergesti looduses ning laguneb väga aeglaselt.

Kõva müratase ja valgussähvatused tekitavad paanikat ühtviisi nii mets- kui ka lemmikloomades. Kabuhirmus mürgli eest põgenedes suureneb metsloomade risk joosta auto ette või sattuda muul moel õnnetustesse. Kõik eskaleerub laialivalguva ja tunde kestva paugutamise ja sähvimise mõjul, mille eest metsloomadel põgeneda võimalust pole. Lühiajaline adrenaliinisööst, mida inimene oma tähtpäeval kogeb, ei ole kindlasti säärast ulatuslikku, arutut häiringut väärt.

Lasersõu on ilutulestiku alternatiivina kindlasti parem, tekitades vähem müra- ja muud keskkonnareostust.

Lugu on pärit Päästame Eesti Metsad MTÜ FB leheküljelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta