Aastalõpu lähenedes tõusis ühiskonnas taas terava tähelepanu alla ilutulestiku kasutamine. Bioneer uurib, miks ilutulestik ei ole keskkonnahoidlik.

Ilutulestikuga kaasnevad peamised keskkonnahäiringud on müra, valgus ja saasteained.

Inimeste tervis on ohus 

Tallinna tellimusel 2019. aastal SA Keskkonnaõiguse Keskuses valminud õiguslikust analüüsist “Ilutulestiku kasutamise piiramise võimalustest” selgus, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituslike standardite järgi võiks standardmüratase olla öösel 40 detsibelli (dB). Üle 85 dB tugevusega müra võib kahjustada kuulmist. Ilutulestikurakettide tekitatud müratase võib ületada 140 dB.

Kõrge müratase, eriti kui häiring on pikema kestusega, võib põhjustada rahutust, ajutist või püsivat kuulmislangust, kõrget vererõhku ja unehäireid. Müra võib põhjustada ka tinnitust ja kurtust või süvendada närvisüsteemi haiguslikku seisundit. 

Mürast ja valgussähvatustest enim ohustatud grupid on näiteks väikelapsed ja haiged (epileptikud, posttraumaatilise stressihäire all kannatajad). Ülemäärase müra suhtes on tundlikud ka loomad, kes paanikasse sattudes võivad põgeneda ja vigastada ennast ning teisi. 

Linnud ja loomad kardavad

Ilutulestikest põhjustatud müra ja valgussähvatuste lõplik mõju lindudele ja loomadele on veel teadmata. 

Eespool nimetatud analüüsist selgus, et enim näivad mõjutatud olevat linnuliigid, kes ööbivad linnakeskkonnas või linna servaaladel suurte parvedena, nagu veelinnud Lääne-Euroopa linnade märgaladel või varesed-hakid Eesti linnades. Põhjus seisneb selles, et ilutulestik võib toimida linde peletavalt, justkui mitmesugused heli- ja valgusefektidega linnupeletid, millega püütakse linde ebasobivatest kohtadest eemale peletada. 

Teisalt leiab Briti Kuninglik Linnukaitseühing (RSPB), et ilutulestiku negatiivset mõju lindudele ei maksa ülehinnata, sest enamik lindusid mõistab ilutulestikku tavalise äikesetormina. 

Linnustikule avaldatavale mõjule on rohkem hakatud tähelepanu pöörama peale 2011. aastat, kui USA-s Arkansases pimestusid ja sattusid müra ja valgusefektide tõttu paanikasse tuhanded linnud, hinnanguliselt hukkus seal kuni 5000 isendit.  

Eesti Metsloomaühingu hinnangul, mida külmema ilmaga ilutulestikku lasta, seda ohtlikum see lindudele on. Paanikas linnud tõusevad pimedas lendu, kuid nad ei orienteeru. Nad ei saa aru, mis toimub ning põgenevad kabuhirmus. Paljud neist surevad uusaastahommiku esimeste tundidega. Öösel linnud magavad ning vali heli, plahvatused ning tugevad valgussähvatused äratavad nad üles. Olukord on täiesti ootamatu ja hirmu tekitav. Talvekülmaga võib öine ootamatu energiakulu olla tappev, hommikuni seda lihtsalt ei jätku. Paanikas lennatakse liiga kaugele, ka merele, ja ei suudeta enam tagasi tulla.

2019. aastal ütles linnuökoloog Marko Mägi ERR-ile, et lindude elurütmid tulemürast pikalt häiritud. "Reeglina see väljasuremist ei põhjusta, küll aga ta võib põhjustada lühiajalisi arvukuse muutusi linnades. Tavaline on see, et näiteks kolm päeva pärast ilutulestikku on veel linnas suhteliselt vaikne, aga kümne päeva pärast on linnud tagasi tulnud. Aga see tähendab ikkagi kolme- kuni kümnepäevast häiringut linnu tavapärases elurütmis. Ja kuidas see lõpeb? Paljude jaoks lõpeb see letaalselt," rääkis Mägi.

Ilutulestik häirib ka koduloomi!

Müra ja valguse suhtes on tundlikud ka koduloomad. Varjupaikade täituvus on aastavahetusel alati suurem, sest paanikas koerad põgenevad kodust. Kuna koeral on inimesest palju teravam kuulmine, võib tugev heli tekitada talle isegi füüsilist valu. Heal juhul satuvad eksinud koerad varjupaika, halvimal juhul hukkuvad võõras keskkonnas.

Eesti Loomakaitse Seltsi hinnangul ei ole loomad harjunud müra ja valgussähvatustega. Seetõttu võib aastavahetuse ilutulestik põhjustada loomades stressi ja panna nad põgenema. Paanikahoos ei ole loom enam kontrollitav - võib ennast rihmast või ketist lahti rabeleda, joosta teadmata suunas ja isegi ennast  vigastada. 

Koduloomad, sh ka ketikoerad, tuleks ilutulestiku ajaks võtta tuppa, kuhu on müra vähem kosta. Toas tasub aknad kinni katta, et ei oleks näha häirivaid valgussähvatusi ja panna mängima muusika. Loomulikult on hea, kui loomaga saab keegi tuppa jääda, sest ta tunneb end turvalisemalt, kui inimene on tema kõrval ja teda vajadusel rahustab. Kindlasti ei tohi looma kaasa võtta avalikule üritusele, kus lastakse ka ilutulestikku. 

Et sinu loom ei kardaks:

• too ta tuppa;
• kata aknad;
• pane muusika mängima;
• võimalusel jää ka tuppa;
• juhi looma tähelepanu mujale.

Ära tee pauku:

• loodus- ja maastikukaitsealadel;
• hoiualadel;
• loomaaedade ja -parkide läheduses;
• loomafarmide ja tallide kõrval;
• loomade varjupaikade juures.

Kui loom paanikahoos siiski põgeneb, aitab lemmikut leida talle paigaldatud mikrokiip ja andmed lemmikloomaregistrites. Kiipe paigaldavad loomaarstid üle Eesti ning kannavad vajalikud andmed Eesti lemmikloomaregistrisse. Loomaomanikul endal tuleb kanda andmed ka üleriigilisse kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse (LLR). Ilma andmeteta registrites ei ole kiibist looma leidmisel kasu.

Juhul kui loomal puudub mikrokiip, tuleks loomaomanikul kinnitada lemmiku kaelarihmale enda kontaktandmed. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.

Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi tuleb alates 1. jaanuarist 2015 lisaks koertele kiibistada ka kõik Tallinnas peetavad kassid. Lisaks tuleb kiibistatud lemmikloom registreerida Tallinna registris, mis on osa üle-eestilisest lemmikloomaregistrist.

Ilutulestik saastab õhku, pinnast ja vett

Ilutulestiku sädemed, valgus- ja värviefekt kestavad kõigest mõned sekundid, kuid sellest tekkinud õhusaaste võib linnade kohal püsida mitmeid tunde. Paljud pürotehnilistest toodetest välja paiskuvad ained on mürgised ja kantserogeensed.

Ilutulestik reostab keskkonda ka mitmesuguste õhku paisatavate gaasidega. Metallosakesed ja oksüdeerija perkloraat võivad sattuda veekogudesse ja põhjavette ning sealtkaudu veeloomade ja inimeste organismi.

Paugutamise järel paiskuvad õhku mitmete metallide (strontsium, liitium, kaltsium, naatrium jt) oksiidid ja hüdroksiidid, mis tekivad ilutulestikule värvi andvate soolade, aga ka musta püssirohu põlemisel (deflagreerumisel). Osa neist on ka otseselt toksilised. Musta püssirohu põlemisel eraldub vääveldioksiid, mis jätab õhku püssirohulõhna ja mille kontsentratsioon võib olla tajutav, seda eriti suhteliselt tuulevaikse ja niiske ilma korral, kirjutas Ruth Mägi 2019. aastal Rohegeeniuses.

Mitmed uuringud on näidanud, et pärast ilutulestike kasutamist suureneb õhus tahkete osakeste PM10 ja PM2,5 kontsentratsioon. 

2016. aastal pärast uusaastapidustusi olid Saksamaal välisõhu saastetasemed ELi soovitatud määrast ligikaudu 26 korda kõrgemad. Ilutulestike kasutamisega väljutati atmosfääri 4000 tonni tahkeid osakesi, mis võrdub 15% kogu riigis ühe aasta jooksul sõidukite poolt õhku paisatavate tahkete osakeste kogusega. Halvim mõõtmistulemus saadi Müncheni kesklinnas, kus tahkete osakeste (PM10) tase küündis 1346 mikrogrammini õhu kuupmeetri kohta (soovitatav tase 50 mg/m3). 

Tahkete osakeste sissehingamine võib põhjustada hingamisteede probleeme. Pikaajaline kokkupuude tahkete osakestega on seotud hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigustega. Rasedad naised, lapsed ja astmahaiged on enim ohustatud grupid.  

Tartu Postimehes  2021. aastal avaldatud Aime Jõgi artiklis selgus, et Keskkonnaagentuuri andmetel paistakse igal aastal ilutulestikega õhku ligi 50 tonni peeneid osakesi, sealhulgas 350 kilo pliid ja 200 kilo tsinki. 

Tuleb nõustuda Helen Puistajaga, kes 2019. aasta ERRi arvamusartiklis kirjutas, et uusaastaööl oleme aga kõik kaevanduste töötajatega üsna samas paadis, vähemalt oma kopsude kahjustamisega. 

Lilian Laanepere kirjutas 2019. aastal Postimehes, et teadusuuringutest on selgunud ilutulestiku koostisosade bioreaktiivsus. Need mõjutavad inimese tervist, suurendades kopsuvähi, allergiate ja hingamisteede infektsioonide ohtu. 

Hispaania teadlased mõõtsid pärast riigipühadel lastud ilutulestikku üle 30 kemikaali sisaldust õhus. Tulemustest selgus, et õhus leidus ohtlikus koguses pliid, vaske, titaani, alumiiniumi, baariumi, rauatolmu, magneesiumi, strontsiumi, lämmastikoksiidi ja vääveldioksiidi. Ilutulestikule annavad värvuse neile lisatud metallid, mis õhus koos suitsuga vabanevad. Metalliosakesed on piisavalt väikesed, et sattuda läbi hingamisteede vereringesse ning mõjutada inimeste tervist ja krooniliste haiguste riski. Lisaks haiguste riskile tekitab ilutulestik tugeva mürareostuse, mille tõttu on müra keskel viibivate inimeste vererõhk kõrgem ning stressihormooni sisaldus suurem.

Linnades elavad inimesed puutuvad iga päev kokku ohtlike kemikaalidega ning seetõttu soovitavad teadlased ilutulestikust tervise huvides loobuda. 

Kui juhtub õnnetus, võib ilutulestik segada sind ennast

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) hinnangul saab igal aastal saab pürotehnilise toote kasutamise tagajärjel viga mitu inimest ning enamasti juhtuvad õnnetused aastavahetusel. 

Pürotehnilise tootega seotud õnnetused juhtuvad viimastel aastatel täiskasvanud meestega sagedamini, kuid kannatada on saanud ka lapsed. Seepärast on oluline selgitada lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid ning ka ise käituda vastutustundlikult. 

Iseenda ja oma lähedaste ohutuse tagamiseks on oluline osta pürotehniline toode vastavat tegevusluba omavalt ettevõttelt, mitte eraisikult turult, sotsiaalmeediast ega tänavalt. Nõuetele mittevastava pürotehnilise toote kasutamine võib tekitada tõsiseid vigastusi või varalist kahju. Ohutu ja nõuetele vastava pürotehnilise toote pakendil on alati vastavusmärgis ehk CE-märgis ning eestikeelne kasutusjuhend.

Tihti juhtuvad õnnetused, kuna pürotehnilist toodet kasutatakse valesti, näiteks süüdatakse toode liiga lähedal teistele inimestele, autodele, hoonetele ehk ei arvestata ohualaga; süütamisel kummardutakse toote kohale; toodet ei toestata; ei eemalduta piisavalt kaugele pärast süütamist; ei arvestata ilmastikuoludega (nt puhub tugev tuul) või lähenetakse liiga vara tootele, mis ei ole süttinud.

Ka hiina laternad (taevalaternad) põhjustavad tulekahjusid ja reostust, olles surmavaks ohuks metsaelanikele, kes alla kukkunud laternasse lõksu võivad jääda. 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet paneb kõigile südamele, kui paugutad, siis pea meeles:

• alkohol ja ilutulestik ei sobi kokku;
• loe toote kasutusjuhendit ja käitu vastavalt sellele;
• vali ilutulestikuks õige aeg ja koht;
• arvesta teiste inimeste ja loomadega;
• toesta toode korralikult;
• ära kummardu toote kohale;
• hoia ohutusse kaugusesse;
• kui toode ei sütti, oota 10-15 minutit enne kui sellele lähened;
• kui väljas on tugev tuul, jäta ilutulestik ära;
• ära jäta tekkinud prügi vedelema.

Ilutulestiku õnnetused võivad tähendada ka suurt majanduslikku kahju. Ilmselt paljud mäletavad, et 2019. aasta 1. jaanuaril läks valel ajal kasutatud signaalraketist põlema Nurmiko aianduskeskuse kasvuhoone. Maalehe andmetel hävines pea täielikult 10 000-ruutmeetrine kasvunoone. Kahjustusi said 500-ruutmeetrine kasvuhoone ning ladu. 

Ilutulestik on ka julgeolekuoht

Erakond Eestimaa Rohelised esitas 2020. aasta mais Riigikogu majanduskomisjonile 2028 kodaniku allkirjaga petitsiooni “Ilutulestik ilma ohvriteta“. Paraku komisjon ei toetanud ilutulestiku rangemat regulatsiooni. 

“Meie algatus lähtus rohelisest mõtteviisist: muretseme keskkonna, loomade ja lindude pärast, kuid siin on ka julgeolekukaalutlused. Pürotehnikat on võimalik rakendada relvana, vigastades või tappes süütuid inimesi, sh lapsi ja lemmikloomi. Ilutulestik võib põhjustada põlenguid ning tekitab koormust pääste – ja tervishoiusüsteemile. Maksuraha kulub põlengukahjustuste likvideerimisele ja haigete ravimisele, kusjuures sel ajal ei käi haiged tööl ega maksa makse. Kokkuvõtlikult on see majanduslik kahju,” selgitas Fideelia-Signe Roots. 

“Teame kõik, kui halb on haige olla. Ilutulestikuga pihta saamine on vaid üks võimalus haiglasse sattuda. Teine salakaval vaenlane on õhusaaste. Ilutulestiku laskmisel eralduvad tahked osakesed PM2,5 tungivad sügavale kopsudesse ning sisenevad vereringesse, põhjustades südame ja veresoonkonna- ning hingamisprobleeme ja ka vähki. Kui kellelgi on pereliige vähki põdenud või astmaatik, teab kui tõsiselt see elu ohustab.  Kahjulikud ained võivad sattuda ka veekogudesse ja põhjavette ning sealtkaudu veeloomade ja inimeste organismi,” lisas Roheliste esindaja. 

Ilutulestik kaotab mõtte

"Inimühiskonnal on aeg loobuda isekusest – me vastutame domineeriva mõtlemisvõimelise liigina kogu eluslooduse eest ning peame vaatama kaugemale kui oma naudingud. Aastavahetusel on paanikas koduloomad ja hukkuvad paljud metsalinnud,” selgitas Bioneerile metsakaitsjast kunstnik Piret Räni.

“Kuid kas ilutulestik on inimestelegi nauding? Ka suur osa väikelapsi kardab nii kõva häält, ilutulestiku poolt tekitatav õhusaaste on mürgine. Mäletate, milline paks ving on tükk aega õhus? Lisaks on vaesematel ja õiglustundega kodanikel valus vaadata, kuidas ühist raha taevas põletatakse," lisas Piret Räni. 

"Pärast aastavahetust vedelevad tühjad raketihülsid tänavatel tihti kevadeni. Pürotehnika jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete nimekirja ja nende koristamine jääb KOV-i ning vabatahtlike õlule," lisab Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar. "Kui me ei suuda prahti kokku koguda, äkki jätaks selle tekitamata?" 

Jäta meelde! Ilutulestik häirib!

• Koduloomad on hirmul, aga metsalinnud kardavad veel rohkem.
• Väikelapsed ja haiged ei talu nii suurt müra.
• Pürotehnilistest toodetest välja paiskuvad ained on mürgised ja kantserogeensed.
• Igal aastal juhtub ilutulestiku oskamatust kasutamisest raskeid õnnetusi.
• Raha sel moel taevasse laskmine on põhjendamatu.
• Tekib palju jäätmeid, mida ei koristata enne kevadet.

Tänapäeval peetakse keskkonnahoidlikuks ilutulestiku asendamist näiteks laseretendusega. Mõnel pool lennutatakse hoopis droone. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta